Minister lahkas Otepääl looduspargiga seonduvat

Keskkonnaminister Mati Raidma Otepääl. Foto: Pille Kalda

Reedel külastas Otepääd keskkonnaminister Mati Raidma. Minister osales vallavalitsuses aset leidnud ümarlaua, kus arutati Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamise küsimusi.

«Otepää looduspark on hea näide sellest, kuidas loodushoid ja elanikud on ligi 90 aastat olnud otseses puutumuses. Ka tänasel kohtumisel tuli korrata selget rõhuasetust, et kaitse-eeskirja uuendamisel on oluline tihe koostöö kohaliku kogukonnaga, sest nemad on põhilised väärtuste kaitsjad,» kommenteeris keskkonnaminister pärast kohtumist.

Ümarlaud kinnitas tema sõnul selgelt taoliste arutelude vajalikkust, et vältida vääritimõistmist, ehitada osapoolte vahelist usaldust ja leida uusi ideid edasiminekuks

Ümarlaual tõstatati mitu teemat, mis tuleb läbi arutada ja lahendada. «Näiteks soovivad elanikud näha eeskirjas üheselt arusaadavaid mõisteid, mida ametnikud ei saaks erinevalt tõlgendada. Samuti rõhutati selgema teabe ja regulatsiooni vajadust tegutsemisvõimalustest kaitsealal – Otepää piirkond on aktiivselt arenev puhke- ja spordipiirkond, mida vääristab kohapealne unikaalne loodus,» öeldakse keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõuniku edastatud infos.

Minister rõhutas, et kuigi tänasel ümarlaual lahendusi ei sünni, on see lahenduste leidmiseks tähtis samm, sest iga kohaliku kogukonna arvamus ja tagasiside eeskirja eelnõule viib protsessi edasi.

«Sain mõistmise, et looduspargi vastu ei olda. Eriarvamused on uue kaitse-eeskirja kujunemise protsessi osas. Kinnitasin ministrina üle, et järgmisel nädalal toimuv avalik arutelu ei ole mitte lõpp, vaid läbirääkimised jätkuvad selle aasta sees, eesmärgiga leida võimalikult paljudele sobiv lahendus,» selgitas Raidma.

Tema sõnul on tähtis, et säiliks looduse mitmekesisus ning edeneks ka kohaliku kogukonna elu. «Selleks on vaja kõigi panust – riigi, kohalike omavalitsuste ja elanike,» rõhutas minister.

Ettevalmistused Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamiseks algasid 2008. aastal. Eesmärk on olemasoleva kaitsekorra ajakohastamine, lähtudes muutustest looduses ja valdkonda reguleerivas seadusandluses. Kehtiv kaitse-eeskiri pärineb aastast 1997.