Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandal ümarlaual, mis sai teoks Valgamaalase toimetuses teisipäeval, esindas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda Rein Randver, Eesti Vabaerakonda Kaul Nurm, Keskerakonda Heimar Lenk ja Iseseisvusparteid Argo Mõttus. Debatti juhtis Valgamaalase peatoimetajaSirli Homuha, kuuldu pani kirja reporter Sirje Lemmik.
Mis on Valgamaal või kogu Kagu-Eestis teie hinnangul kõige suurem probleem ning kuidas seda lahendada?
Rein Randver: «Kui kuulame väljaütlemisi, siis Eestil läheb hästi; kui vaatame numbreid regionaalsel tasemel, siis erinevused piirkondade vahel on väga suured. Kui Eestis on töötuse protsent 4,7, siis Valgamaal on see 9,2. Inimestel on hakkamasaamisega probleeme. Paljud elavad suhtelises või absoluutses vaesuses. Erinevustest tulenevalt peab riik rohkem tähelepanu pöörama eri piirkondadele, olgu siis ettevõtluse, konkurentsivõime või piirkondade elujõulisuse osas.»
Kaul Nurm: «Püüan rääkida numbrites. 1991. aastast tänaseni on Kagu-Eesti kolmest maakonnast lahkunud 31 500 inimest, viimase kümne aasta jooksul 11 400 inimest. Pool vähenemisest on loomuliku iibe ja pool inimeste piirkonnast lahkumise tõttu. Inimestel pole piisavalt töökohti ega sissetulekut. Eesti riik pole teostanud jõulist regionaalpoliitikat. see on sisutühi, seisneb ainult tasandusfondi ümberjagamises.
Olen kaks nädalat teinud siin valimiskampaaniat ja näinud, mis endistes majandikeskustes toimub. Elumajad on korda tegemata, soojustamata. Energiasäästu programm, mis käivitunud edukalt Tallinnas, ei ole jõudnud siiakanti sel lihtsal põhjusel, et pole regionaalpoliitilist dimensiooni. Tallinnas pole omaosaluseks 50% leida keeruline, kuid siin on tegu isegi kümneprotsendise omaosalusega.
Inimesed, kes elavad maal tagasihoidlikust palgast, sotsiaal- või lastetoetustest, kütavad oma väikeste sissetulekutega ilma. Regionaalpoliitika pole siiakanti jõudnud.»
Heimar Lenk: «Olen 15 aastat Kagu-Eestis poliitilist tegevust teostanud ja probleemid on täpselt samad ka praegu: suur tööpuudus, madalad palgad ja madal elatustase. Regionaalpoliitikaga ei ole saanud hakkama ei Tallinnas valitsevad parteid ega kohalik võim. Midagi pole ära tehtud, olukord on läinud hullemaks. Paremuse poole liikumise märke pole.
Tänaval inimestega kohtudes on tulnud tõdeda, et kõigini on jõudnud arvamus, et edasi minna enam niimoodi ei saa. Keskerakonda pole võimule lastud ja me pole midagi muuta saanud. Meie tahame teha teisiti, kui saaksime võimule.»
Argo Mõttus: «Riigikogu fraktsioonid ja liikmed saavad ju ka eelnõusid esitada. Neil on võimalus elu parandada.»
Lenk: «See näitab, et Riigikokku pürgija pole hästi parlamenditööd jälginud. Eesti poliitiline tava on selline, et opositsioonilised erakonnad oma vaateid ja ellusuhtumist ellu viia ei saa, sest meil valitseb parlamendis teerullipoliitika.»
Mõttus: «Inimestele tuleb selgitada, mis olukord on ja miks. Praegu ei saa nad aru, et just nemad valivad inimesi, kes nende elu juhivad. Juhtimine käib aga selliselt, et inimesed aetakse suvalise jutuga segi, et neil tekiks tõrge poliitika vastu. Nad ei osale enam enda elu juhtimises, vaid vaatavad selle asemel hoopis telekat.
Või võtame igasugused infoportaalid – neid annaks ju reguleerida, et inimene ei peaks lugema mingit mõttetust. See, kes avaldab artikli, peaks panema sinna ka oma nime alla.»
Lenk: «Ma ei taha küll, et Eestis tuleks reguleeritud ajakirjandus või portaalid.»
Mõttus: «See polegi ajakirjandus, sel teine nimi.»
Lenk: «See on sotsiaalmeedia, kus inimesed kirjutavad ja väljendavad oma mõtteid. Meil on täielik vabadus oma nimi kirjutisele alla panna.»
Mõttus: «Delfi toimetus saab palka ja nad peavad oma nime kirjutatule alla panema. Iga päev on leht saasta täis.»
Lenk: «Millist saasta? Need on inimeste arvamused.»
Randver: «Praegu on omavalitsused suhteliselt riigi lõa otsas nii rahaliste vahendite kui projektide edukusega. Regionaalpoliitikaga edasi minnes peaksime seda momenti vaatama. Minul on küll hea meel öelda ja lubasin seda ka eelmiste Riigikogu valimiste eel, et vastu on võetud Kagu-Eesti arengustrateegia ja tegevuskava. Riik on pidanud vajalikuks piirkonna arengule kaasa aidata.
Peale selle, et oleks elu- ja töökeskkond, peaks olema inimestel liikumisvõimalused. Meile on tähtsad raudtee ja bussiühendus ning maanteede olukord, mis jätab Kagu-Eestis soovida.»
Nurm: «Kuna teen oma valimiskampaaniat enda taskust, annab see mulle võimaluse käia ukselt uksele ja inimestega rääkida. Inimesed küsivad põhjendatult, miks omad mehed parlamendis pole 20 aasta jooksul probleeme lahendanud. Põhiprobleem on, et siin piirkonnas puudub kapital, mis ettevõtteid ja töökohti looks. Ühe töökoha loomine nõuab 100 000 kuni 200 000 eurot. Seda kapitali pole.
Vabaerakonnal on siin väga selge lahendus. Olukorras, kus Euroopa keskpank on sundinud meid ostma võlakirju, peaks riik hakkama võlakirju emiteerima ja saadud raha panema spetsiaalsesse fondi, millest katta ära riiklikud investeeringud võlakirjaprogrammi, ja looma ettevõtluse arendamiseks garantiifondi.
Garantiifond julgustaks ettevõtjad siia piirkonda enam investeerima ja võimaldaks nii rahvusvahelistelt rahaturgudelt kui ka Tallinna investoritelt siiakanti suurema hulga raha tuua. See käivitaks töökohtade loomise.
Teiselt poolt tuleb alandada tööjõumakse, mis oluline eeldus, et ettevõtjad hakkaksid raha investeerima töökohtadesse. Siiani on aetud poliitikat, et raha ei laena, ja hoitakse majanduse arengut pidurite all. Riigieelarve peab jääma tasakaalu.
Emiteerides võlakirju, jääks raha, mis läheks muidu riiklikeks investeeringuteks, vabaks, ja saaks kasutada jooksvate prioriteetide katteks. Võõrkapital tuleb sisse tuua, kas Tallinnast või kaugemalt. Riiklik garantii on aga selleks üks instrument.»
Mõttus: «Kapital viiakse siit välisfirmadega välja, väikeettevõtlus suretatakse välja ja kohalik inimene ei saa midagi.»
Nurm: «Räägin tootvatest töökohtadest. Väikeettevõttel pole kapitali, et luua uusi töökohti.»
Mõttus: «Sellepärast ei olegi, et 20 aasta jooksul on kapital välja viidud.»
Nurm: «No toome siis tagasi. Meie pakumegi lahendusi, kuidas saaks tagasi tuua.»
Mõttus: «Praegune multikultikartell ei tegele selliste probleemidega. Tulebki valida Iseseisvuspartei, see on ainuke erakond Eestis, kes pakub sellele multikultikartellile opositsiooni. Teised kõik mängivad omavahel, lepivad kokku just selle võimu pärast, mitte ei lahenda probleemi.
See probleem ongi kartell ise, mis lahendab tagajärgi. Tuleb kaotada keskkooliharidus sellisel kujul. Sellel pole sisu, õpilased tuubivad tühje fraase, inimesel tekkib tülgastus, ta ei tahagi midagi õppida.»
Lenk: «Olen noore kolleegiga nõus, peame riiklikul tasandil ära lõpetama kapitali väljaveo Eestist, pean silmas just suurettevõtteid, panku, kes viivad aastas 420 miljonit eurot kasumit välja.
Kaul Nurmega pole päris nõus, mulle ei meeldi see väliskapitali sissetoomine. Ei meeldi see vana mõisakorra tagasitulek, kus anname maad ja majad välismaalastele kätte. See juhtimisstiil ei sobi meile ja nagu ütleb Janek Mäggi, läheme pidevalt kapitalismist kaugemale, vabaturumajandus ei ole Eestis ennast õigustanud.
Kõik erakonnad on liikunud sotsiaaldemokraatia poole, kõik mõtlevad, kuidas inimesi aidata, kuid vähesed suudavad pakkuda väljapääsu. Kohtudes rahvaga, kuulen pidevalt kiitusi kolhoosikorra ja riigimajandite kohta, soovi teha lahti Vene turg ja seal kaubelda. Tehkem teistmoodi ja nii, nagu on pealinnas.»
Randver: «Olen selles piirkonnas üle 50 aasta elanud ja jään siia ka edaspidi. Siinsed mured lähevad mulle korda. Kindlasti on tähtis kapitaliseeritus ja siin on vaja eri meetmeid, nii riigi, investorite kui ka ELi rahade toel. Haridusest rääkides, siis noored vajavad kõiki hariduse valdkondi, kaasas arvatud keskharidust, olgu see siis läbi gümnaasiumi või kutseõppe.»
Nurm: «Eestis on puudu 50 000 töökohta. Et neid luua, on vaja kapitali 10 miljardit eurot. Selleks ongi riigigarantii süsteemi vaja, et anda investoritele kindlustunne, et nende raha siin kaotsi ei lähe.
Unustame Petseri turu. Juba kolm korda on Venemaa turg kokku kukkunud ja kolm korda on põllumeeste raha jäänud sinna kinni. Neljas kord ei peaks me seda viga kordama. Otsime turgu poliitiliselt stabiilsetelt turgudelt.
Kagu-Eesti programm on küll ilus dokument, kuid sellel võiks olla ausam sisu. Tegelikult täiendavat raha juurde ei tule, lihtsalt eri projektidest ja programmidest tulev raha on sellesse dokumenti kokku kirjutatud. Riigieelarves pole selleks eraldi rida.»
Lenk: «Ei tasu Vene turu pärast minu poole näpuga näidata. Venemaa ja Eesti elavad koos üle 2000 aasta ja alles viimasel kümnel aastal on kaubavahetus tuksi läinud. Peame arendama kahe riigi suhteid ja otsima uusi väljundeid.»
Mõttus: «Teil on ju leping Ühtse Venemaaga. Miks siis koostöö ei suju?»
Lenk: «Milleks vahele haukuda? Te eksite, noormees, meil ei ole mingit lepingut, kuid oleme selle parteiga koostööd teinud. Sellel parteil on 98 suure riigiga sõpruslepingud, meil lepingut pole. Koostöö sujub hästi.»
Mõttus: «Keegi pole 20 aasta jooksul rääkinud, et investor on see väike inimene, kes õpib koolis, mitte ei tule väljast keegi suurte rahadega. Tuleb läheneda eestluse põhimõttest, mitte tuua sisse immigrante ja neile maksta sotsiaaltoetust ja osutada teenuseid. See hävitab Eesti kultuuri.»
Lenk: «Kus te seda lugesite, mida räägite, või mõtlesite ise välja?»
Mõttus: «Tuleb haridussüsteemi muuta. Inimene peab elama eesmärgiga edendada Eesti elu. Inimestel on nii palju probleeme, nendega ei tegelda, vaid tekitatakse hoopis juurde.»
Rail Balticu trassi kulgemise ümber on kired lõkkele löönud. Millist varianti teie toetate?
Nurm: «Vabaerakond pole seda arutanud, kuid isiklikult arvan, et see trass on valel kohal. Raudteetrassi viimine üle Pärnu on sellele piirkonnale sõnum, et võim jätab selle maha. Vaadates reisijate liikumist, majandusarengut ja töökohti, siis Eesti riigi huvides on trassi viimine läbi Tartu–Valga ainuvõimalik.»
Lenk: «Oleme raudtee ehitamise poolt ja oleme seisukohal, et see peaks minema läbi Tartu ja Valga. See praegune trassivalik rohkem oravate otsus, mis tugineb isiklikul tasandil ja on ettevõtjate lobitöö tulemus.»
Mõttus: «See ehitus tuleb peatada, kuna lõhub maastikku, jagades Eesti kaheks. 350 meetrit lai ja 200 kilomeetrit pikk trass ei võimalda loomadel sealt üle saada, liialt pikad on ka vahemaad raudteeülesõitude vahel. Tuleks hoopis teha piiri äärde näiteks Ikla-Häädemeeste-Mõisaküla kanti lõppjaam, kus Euroopast tulevad inimesed tuleksid maha ja renditud autodega sõidaksid Eestimaal ringi, mitte ei sõidaks Tallinnasse šoppama.»
Randver: «Kaks suurt raudteed ja põhimaanteed jagaksid Eesti sektoriteks, mis segaks keskkonda, olgu need siis metsloomade või inimeste toimetused. Trass peaks kulgema läbi Tartu ja Valga. Kui tuleb Rail Baltic, kas Eestil on raha, et hoida tehniliselt korras veel teisi raudteesid? Kui see isegi ehitataks Pärnu trassile, on oluline, et tagataks ka selle piirkonna inimeste head liikumisvõimalused. Olen selle trassi suhtes väga skeptiline.»
Nurm: «Öeldakse küll, et tuleb ELi rahaga, kuid omafinantseeringuna peab Eesti sisse panema 500 eurot iga elaniku kohta. Trassi valik on vale.»
Millised on teie olulisemad elluviidavad valmislubadused, mis siinseid elanikke puudutavad?
Lenk: «Tasuta transport, mis Tallinnas on edukalt rakendatud. Tuleb minna üle Eesti tasuta transpordile. Praegu doteerib riik transporti 70 protsendiga. 30 protsenti tuleb leida riigi eelarvest. See oleks suur impulss nii majanduse kui elatustaseme tõusule.
Teine lubadus on pensionistaaži arvutamise muutmine. Inimesed, kes palgavaesed töö ajal, on veel vaesemad pensioni ajal. Vanainimesed pole süüdi, et nii rumalaid otsuseid on tehtud.»
Mõttus: «Viiksime eelnõude menetlusse sisse punkti, et tuleb arvestada Eesti põhiseaduse preambulit, kus kirjas, et kogu tegevus peaks käima eesmärgiga säilitada eesti rahvuskultuur ja -keel. Stenogrammid tuleks teha video kujul, et näeks ka inimese kehakeelt. Need tuleks salvestada.
Keskkool tuleks asendada personaalse õppega. Inimene peab saama tegeleda sellega, mis talle meeldib, mitte sellega, mis talle ette söödetakse. Kõik sotsiaaltoetused saab ära jätta, kui inimene on iseseisev. Rahvuslik majandus tuleb järje peale aidata.
Kultuuriportaalides tuleb ära kaotada käskiv kõneviis. Riigil tuleb hoolitseda mitte ainult inimese füüsilise, vaid ka vaimse tervise eest. Kantseliit tuleb asendada normaalse eestikeelse tekstiga. Meie kohustame inimeste pöördumistele sisuliselt vastama. Edendame inimeste kaasatust ühiskonnaellu. Veel tuleks arheoloogilistel kaevamistel väljakaevatud säilmed digitaliseerida.»
Randver: «Oleme ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus investeeringud betooni tuleks jätta kõrvale ja püüda hoolitseda inimese eest. Plaanime tõsta lastetoetused esimesele ja teisele lapsele 75 eurole ja kolmandale 200 eurole, millele lisandub toetus huvihariduseks. Räägime kaasa põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste toitlustamisel riigi poolt. Tähtis on ka õpetajate palkade tõus, teaduse ja põllumajanduse rahastamise suurendamine.
Oluline valdkond on tööjõumaksud. Üle 1600 eurot ületav palgaosa peaks olema kõrgemalt maksustatud. Soovime sisse viia riiklikud toetused hambaraviks kõigile.»
Nurm: «Vabaerakond on lubanud avada poliitilise konkurentsi. Uus poliitiline jõud Riigikogus on hädavajalik, see käivitab uued diskussioonid ja toob uued mõtted riigi valitsemisse.
Tahame tuua poliitilise kursimuutuse ka põllumajanduspoliitikas – see 100 miljonit, mida sotsid ja Reformierakond koalitsioonileppega riigieelarvest välja viisid, tuleb põllumeestele tagasi saada. Nii otsetoetuste kui maaelu poliitikas tuleb teha kursimuutus. Oleme siiani toetanud põllumajanduse kontsentreerumist suurematesse ettevõtetesse, mille tulemus on töökohtade kadu. Eesti põllumajanduspoliitikas puudub sotsiaalne komponent. Tahaks pilti tuua peretalud, anda eluõigus väikestele, keskmistele ja ka suurtele.
Mõistlikul määral tuleb tuua kapitaliturgudelt raha sisse. Arusaam, et ei tohiks midagi laenata, ei vii meid eesmärgile. Korterelamute soojamajanduses ja energiasäästu programmis tuleks omaosalus siduda piirkondade elatustasemega. See programm peaks olema avatud ka individuaalmajadele.»
Milliseid valimiskampaania ajal antud lubadusi pole teie meelest võimalik ellu viia?
Mõttus: «Valimislubadusi pole mõtet lugeda, sest neid on 20 aastat antud ja jällegi on täpselt sama jutt. Tuleks rääkida põhialustest, et saaks aru, kuidas poliitika töötab. Üks grupp teeb, mis tahab, neid ei kontrolli keegi. Võim ei ole selle käes, kes Riigikogus, vaid rahva käes. Rahvas ise otsustab, keda valib, ja need on esindajad, mitte võimurid. Meie lubadus ongi, et räägime asjadest nii, nagu nad on, mitte ei loobi sisutühje fraase.
Kui keegi saabki koalitsiooni, siis nad ei järgi oma lubadusi, lähevad kompromissile, isegi konsensust ei leita. Keegi ei räägi enne valimisi Euroopa Ühendriikide loomise ideoloogiast. Eesti on juba 2009. aastast stagnatsioonis, inflatsioon ja tööpuudus tõusevad.»
Randver: «Miinimumpalk 1000 eurot tundub praegu kättesaamatu. Tootmine on see, mis rikkust ja väärtust loob. Räägime piirkonna konkurentsivõimest, majanduse arengust ja jätkusuutlikkusest. Mis puudutab meie 800eurost miinimumpalka, siis see on kavandatud nelja aasta peale ja praegu on 10protsendiline tõstmine järgmisest aastast tööandjatega kokku lepitud.»
Nurm: «1000 eurot valija meelitamiseks on hea välja käia, kuid selle tulemus on väikeettevõtete ja töökohtade kadu, sest väikeettevõtted pole võimelised maksma palka kaks korda rohkem, kui inimesed väärtust loovad. Õnneks seda ükski Riigikogu ega erakond kehtestada ei saa. Alampalk lepitakse kokku tööandjate organisatsioonide ja ametiühingu vahel ning riik on alles kolmas pool. Meie räägime 600eurosest alampalgast.
Rääkides toiduainete käibemaksu alandamisest – kaupmees võtab turult, mis võimalik võtta. See 10 protsenti oleks tegelikult kaubanduse tulevikukasum, mitte tarbija võit. Hinnalanguse koormus tuleks kinni maksta põllumajandustootjatel. Tahaksin olla skeptiline nende konkreetsete eurode väljakäimise osas. Ärge kõike ka uskuge, mida lubatakse.»
Lenk: «Ei saa lasta ellu viia lubadusi, mis Taavi Rõivase reklaami peal: Kindlalt edasi! Eesti riik ei saa edasi vegeteerida. Eesti riik on olnud juba 23 aastat, kuid probleemid on samad või veelgi hullemaks läinud. Oleme tunduvalt vaesemaks jäänud. Põhiküsimus on, et riik ei suuda ennast üleval pidada.
On vaja kokku leppida ja ühendada jõud, et Eesti majandus üles tõsta, väikeettevõtlusega me kaugele ei jõua. Oleme suurtööstuse ja ühismajandid Eestis hävitanud. Oleme riiki valesti juhtinud, tuleb teha teisiti. Polegi küsimus, kas alampalk on 600, 800 või 1000, vaid pigem selles, et sellise viletsa palgaga edasi minna ei saa.»
Nurm: «Nõus, sellise palgaga ei tule välja, kuid alampalka ei saa seadusega kehtestada. See saavutatakse töökohtade loomisega, milleks vaja sisse tuua investeeringuid.»
Mõttus: «Kas rahvas üldse tahabki palka? Tal on muud väärtused.»
Lenk: «Kas rahvas siis ei tahagi palka, vaid olla iseseisev, koolis ja tööl mitte käia? Õppida kodus nagu vanasti mõisapreilid? Teie jutt on selline.»
Mõttus: «Jutt käib sisulisest kooliõppest, tuleb anda tasuta personaalne õpe, selleks on olemas internet, on ju infoühiskond.»
Lenk: «Hakkame sööma ka internetis.»
Mõttus: «Inimene ei tahagi mingisugust palka, teie muudkui lubate. Inimene vajab armastust. Kas seda hakkab partei andma? Kust võetakse idee, et inimene tahab palka? Tema enda asi on, mis ta eluga teeb. Partei ei pea sekkuma.»
Lenk: «Õige, tuleb abielluda, me pole käskinud palka võtta.»
Milline peaks olema haldusjaotus Kagu-Eestis?
Randver: «Kümmekond aastat räägitakse haldusreformi vajadusest, joonistatakse kaarte ja öeldakse välja omavalitsuste arv. Arvan, et peame rääkima hoopis riigireformist. Eesmärk pole vähendada omavalitsuste arvu, vaid panna paika, kuidas suur või väike omavalitsus haldusterritooriumil toimetab, millised on tema ülesanded ja nende maksumus. See on riigi ja kohaliku omavalitsuse omavaheline koostöö kokkulepe, kuidas üht või teist ülesannet peaks täitma.
Kui rääkida riigireformist, ei saa mööda vaadata kesktasandist, ka valitsusasutused peaksid oma võimekuse ja struktuurid üle vaatama. Uskuge, üks pluss üks ehk vaesus liita vaesus ei ole rikkus. Ümber vaadata on vaja omavalitsuste tulubaas ja riigi toimimine tervikuna.
Mul on hea meel, et Valgamaa omavalitsused teevad mitmes vallas koostööd. Maavalitsuse ülesannete juures on oluline määratleda, kuidas inimestele vajalikke teenuseid osutada. Otepää, Valga ja Tõrva on kujunemas keskusteks ja see on Valgamaa trump. Kindlasti ei toeta me vägivaldset liitmist Riigikogu või valitsuse määrusega.»
Nurm: «Ka meie toetame riigireformi. Üle tuleb vaadata riiklikud ja kohalike omavalitsuste funktsioonid. Omavalitsustele tuleb anda juurde iseseisvat otsustusõigust, vastutust ja tulubaasi. Kui need paigas, saab hakata mõtlema, kui suur peaks olema territoorium, mis omavalitsusele jäetud ülesandeid suudaks katta.
Seadusandlus peab lubama ka omavalitsuste koostööd. Praegu on võimatu öelda, mitu valda peab jääma, kas see on maakonnapõhine või tõmbekeskuste põhine. Eelkõige tuleb funktsioonid paika saada. Tuleb tagada, et volikogudes oleksid esindatud kõik valla piirkonnad.»
Lenk: «Tundub, et me selle haldusreformiga hakkama ei saa. Teeksin maakonnapõhise reformi. Eesti on nii väike, sama suur kui Euroopa suurlinna linnaosa, mille valitsemisega saab hakkama kantslei. Oleme juhtimise üle paisutanud nii maakondades kui Tallinnas. See reform tuleb ära teha, olen riigireformi poolt.
Äärmiselt kurb, et eelmine koalitsioon, kes oma tõmbekeskuste haldusreformi ajas, raiskas nii palju riigi raha. Tulemust ju pole, koalitsioon läks lõhki ja minister astus tagasi. Haldusreform jäi tegemata põhjusel, et IRLil ja reformil oli valdades suur mõjuvõim, ühtki inimest ei tahetud lahti lasta ega valdu ühendada, sest valimistel oli nendega hea tulemusi saada.»
Mõttus: «Erakonna põhimõte on maakonna tasand, maavanema peaks valima inimesed. Rohkem õigusi peaks kohapeal olema maksude kogumisel. Haldusreformi peaks panema rahvahääletusele.»
Nurm: «Mina oleks selle 15 vallaga ettevaatlik, seal tekkib võimu tsentraliseerimine, mitte detsentraliseerimine. Partei keskkontorid teeksid kõik selleks, et omavalitsuse volikogudes poleks võimul kohalik rahvas, vaid need oleksid erakondade tütarettevõtted. Volikogus peaksid olema esindatud piirkondade esindajad, mitte mingisugust rolli ei peaks mängima parteiline kuuluvus. Võim peab jääma kohaliku rahva kätte.»
Randver: «Omavalitsuste ülesannetes pole praegu ettevõtlusega tegelemist. Ministeeriumide ja keskvalitsuse aparaat ei tohi suureneda. Samas võiks ka keskvõimu kontoreid rohkem tuua Tallinnast väljapoole.»
Missugune erakond teie arvates valimised võidab ja kes valitsuse moodustavad?
Nurm: «Loodan, et valija võidab valimised. Siiralt loodan, et tuleb viies jõud. Kui seda ei teki, ei maksa oodata, et tuleksid positiivsed muutused Eesti elu korralduses. Loodan, et Vabaerakond saab selleks poliitiliseks jõuks.»
Lenk: «See on hea vastus ja ka mina usun, et valija võidab ja aitab võimule Eesti Keskerakonna.»
Mõttus: «Loodan, et Riigikokku saavad uued inimesed ja valijad hääletavad Iseseisvuspartei poolt, mis tooks Riigikokku konkurentsi ja opositsiooni. Muidu muutuvad nad liiga ülbeks ja laisaks.»
Randver: «Arvan, et sotsiaaldemokraadid teevad sel korral parima tulemuse läbi aegade. Hea vastus, et valija võidab. Võime küll kiruda, kuid Riigikogu on rahva nägu. Põhiline sõnum: minge valima ja tehke õige otsus!»
Nurm: «Ei ole nõus, et Riigikogu on rahva nägu. Riigikogu on poliittehnoloogia nägu. Et ta rahva nägu pole, selles peegeldubki see rahva praegune tahe, et inimesed ootavad muutusi, ootavad uut jõudu.»
Lenk: «Teeme teisiti. Tahan valijatele öelda, et käige eelvalimistel ära, sest kes teab, missugune ilm võib 1. märtsil olla. Ärge minge elektroonilise valimise õnge, neid tulemusi ei kontrolli keegi.»