Ilm jättis veekraani lõpuni lahti keeramata

Mustjõe ümbruse luhakarjamaadel sel aastal suurvesi ei laineta, veetase jões on lausa keskmisest madalam. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Nagu oli talv, nii tuleb ka kevad tänavu teisiti: kõigega, mis soodustab üleujutuste teket, on loodus sel aastal kitsi olnud.

Suurvesi on igakevadine jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis, mille käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja ja ujutab üle jõeluha – see on veekogudele nagu kevadine ärkamine. Soomaa asukad kutsuvad kevadiste üleujutuste perioodi hellitavalt lausa viiendaks aastaajaks.

Kaie Helemets, kes töötab Taheva hüdromeetriajaamas ja hoiab silma peal Mustjõe veetasemel, ennustas juba mõned nädalad tagasi, et ega suurt üleujutust sel aastal ette näha ei ole. Nii läkski. «See õige moment oli reedel, kui vesi ulatus kõige kõrgemale, 282 cm (tase mõõdetakse arvutatud nullpunktist – L. M.) ja nüüd on juba väikest langust märgata.»