Hilda-Alise Alliksaar: ärge tulge, mina ei taha, et te minust kirjutate

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hilda-Alise Alliksaar, ilusa nime ja keerulise saatusega naine, kelle elujõud annab paljudele silmad ette.
Hilda-Alise Alliksaar, ilusa nime ja keerulise saatusega naine, kelle elujõud annab paljudele silmad ette. Foto: Lea Margus

Hilda-Alise Alliksaar, neiupõlvenimega Tammark, ei taha esiotsa kuuldagi sellest, et temast kirjutada tahetakse, ta on pidanud oma raskest elust rääkima juba enam kui küll. Alles ajapikku ta leebub ja jutustab taas kord oma pika elu jooksul kogetust. Ja rääkida on proual palju.

Ta küll kohe jutu alguses ütleb nagu vabandavalt, et kõik sündmused ei ole enam hästi meeles ja eriti suur häda on arvudega – see saja-aastase pea ei pea ikka kõike kinni. Jah, Hilda-Alise Alliksaar sai aasta algul juba 99aastaseks. Keel ei paindugi kohe ütlema, et proua Alliksaarel on 99 aastat vanust, pigem sama palju tarkust ja elukogemust.

Ka välimusest ei paista tema kõrge vanus sugugi välja. Kullaka tooniga valged tihedad juuksed ja sile nägu, elutargad silmad ja sirge rüht on need, mis kõige esmalt silma hakkavad. Hiljem juba sõbralik olek ja sinna juurde mõtlik, vahetevahel tuhmunud mälestustesse takerduv jutt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles