Kuuendat põlve arulane Maret Lentso peab küla mõnusaks elamiskohaks

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elupõline Arula küla elanik Maret Lentso tunneb heameelt, et külas on tegusaid inimesi, kes külaelule on elu sisse puhunud ning sellele uue hingamise andnud.
Elupõline Arula küla elanik Maret Lentso tunneb heameelt, et külas on tegusaid inimesi, kes külaelule on elu sisse puhunud ning sellele uue hingamise andnud. Foto: Arvo Meeks

78aastane Maret Lentso, neiupõlvenimega Juus, on elupõline Arula küla elanik. Paaksi talu perenaine esindab talus juba kuuendat põlvkonda ning on Arulas kasvanud, koolis käinud ning enamik aastaid oma elust sealsamas mööda saatnud.

«Mina läksin Arula mõisa kooli 1945. aastal. Sel ajal õppis seal 106 last ning koolijuhataja oli Jaan Ainla. Varsti  tuli uueks juhatajaks Enn Lõhmus, kes oli selles ametis 1950. aastani. Siis muutus ka kool neljaklassiliseks,» meenutas Lentso oma kooliaega. Oma õpetajatest meenutas ta laulmisõpetajat Rosalie Varikut, kes kõndinud alati ringi mandoliiniga, ning Salme Kreppi, kes tunni ajal kudus ja heegeldas.

Lõbusaim seik, mis kooliajast meelde jäänud, oli, kui ta oma vend Gustav Juus tõkestas klassis noore saksa keele õpetaja Eha Rohtla tavapärase kõndimistee niidiga. «Õpetaja läks läbi niitide, kõik ragises ja õpetaja punastas ning oli nõutu. Lastel oli aga lõbu palju. Õnneks direktorini pahandus  ei jõudnud, kuid edaspidi kõndis õpetaja klassi ette alati otse, mitte ringiga,» rääkis Lentso.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles