Bussijuht sattus rünnaku ohvriks

Hommikul tööle ruttavale bussijuhile tungiti kallale Valgas Energia tänaval. Foto: Rein Säinas

Valgas jäi bussijuht varahommikul tööle minnes pättidele ette: mees vajas pärast rünnakut arstiabi, temalt rööviti raha ja seljakott.

Lehetoimetusse helistas maruvihane mees, kurtes, et kriminaalid ründavad, peksavad ja röövivad korralikke inimesi. Helistanud mees soovis jääda anonüümseks, kuid toimetusele on tema nimi teada. Ta on ise ka bussijuht ja ütles, et tunneb kannatanut hästi. Enda sõnul on ta väga mures nii bussijuhtide turvalisuse kui julgeoleku pärast Valgas üldisemalt.

«Ega siis ainult meie inimesed – kõik, kes hommikuti ja õhtuti väljas peavad liikuma. See juhtum oli meile, teistele, kes jalgsi tööle käivad, tõsine ohu märk. Tööle tulek on ju hommikul vara, koju minnakse ka enamasti pimedas,» rääkis murelik helistaja.

«Räägitakse, et Valgas on venelased need, kes teevad – ei ole! Eesti nolgid olid ja küllap nad saavad varsti välja ka. Politsei kohta ei saa ühtki halba sõna öelda, Valga politseinikud on suure algustähega, kuid süsteem, mis otsustab kurjategijate karistuse, on pehmelt öeldes jama. Selline grupiviisiline röövimine on mujal maailmas palju karmimalt karistatav,» jagas mees nii kiitust kui laitust.

Politsei: tegemist on tõsise juhtumiga

«See oli umbes kella viie ajal, kui bussijuht tuli tööle. Ka mina sõidan tihti hommikul vara tööle ja näen, mis toimub. Niipea kui väljas valgeks hakkab minema, ujuvad pätid välja – kui veel ööklubid on lahti, siis on hommikul päris hull,» rääkis bussijuht tööpäevade hommikutest.

Päring ametnikele kinnitaski rünnaku tõsidust ja kuna juhtumi põhjal oli juba algatatud menetlus, politsei pressiesindaja enam teavet ei andnudki. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina aga kinnitas, et tõepoolest oli tegemist tõsise juhtumiga.

«16. märtsi varahommikul tungisid kaks meest Valgas Energia tänaval kallale 1981. aastal sündinud mehele, kes kiirustas tööle. Mees lükati pikali ning peksti jalgadega näo ja keha piirkonda ning võeti ära rahakott ja seljakott. Pärast seda kurjategijad põgenesid. Kannatanu viidi raviasutusse, kus talle osutati esmaabi ning lubati hiljem kodusele ravile,» seisis kirjas politsei ametlikus teadaandes.

Ründajad saadi kätte

«Teade juhtunu kohta laekus ka politseisse. Info edastati politseipatrullile, kes hakkas kohe asjaolusid uurima. Umbes tunni jooksul õnnestus Valga politseiametnikel röövimise toimepanemises kahtlustatavad isikud ning nende asukoht välja selgitada. Kuriteos kahtlustatavatena pidasid politseiametnikud kinni kaks Eesti kodanikku vanuses 18 ja 25 eluaastat. Lisaks leiti röövitud kott koos enamiku esemetega. Mehed viidi arestimajja ning kuulati üle. Mõlemad on varem kriminaalkorras karistatud,» kirjeldas Kostina asjade käiku.

«17. märtsil esitas Lõuna ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse ühe süüdistatava vahi alla võtmise kohta. Tegemist on inimesega, kes oli selle aasta veebruaris kohtumääruse alusel ennetähtaegselt vanglast vabastatud. Kohus rahuldas vahistamistaotluse ning 18aastane mees võeti eeluurimise ajaks vahi alla. Ka teine kahtlustatav võeti vahistamismääruseta vahi alla, kuna ta oli tagaotsitav.»

Probleem on palju suurem

Murelik bussijuht kurtis aga lehetoimetusele, et turvalisuse probleem on palju laiem. «Teine koht on Lüllemäe. Kui nädalavahetusel juhtud hommikust Lüllemäe liini sõitma, siis teinekord on neid kaake terve alevik täis. Kes seda ringi sõidab, on nende küüsis. Tahavad sõita ja et neid viidaks sinna ja sinna. Mina sõidan ka maaliine ja olen neid nolke küll välja ka pildunud,» kirjeldas ta ameti argipäeva.

«Eelmisel nädalalgi sõitsin enne seitset välja, ühtki inimest ei olnud. Purjus noored tahtsid sõita kutsekooli juurde ja hakkasid siis uksest sisse trügima. Ajasin nad välja tagasi, mina neid ei karda. Selliseid juhtumeid on väga palju!»

Ta lisas, et see mees, kes nüüd pättidele ette jäi, on korralik ja viisakas bussijuht. «Häirib, et isegi ei mainita ära politseiteates, et anti peksa ja suhteliselt tõsised vigastused on, vaid et rünnati ja võeti seljakotikene ära ja rahakotikene – kõike pehmendatakse.»

Mees rääkis edasi südamel olevast teemast. «Fakt on, et alates viiendast kuupäevast sõidavad joodikud. No hea küll, kui vahel on mõni vanapapi purjus, siis ütlen talle: sa oled purjus küll, aga istu seal taga vagusi, ma lasen su teeotsal välja.»

Probleeme valmistavad ka koolilapsed, kellest mõned olevat bussijuhi sõnul olematu lastetoaga, ropendavad, tulevad hommikul bussi alkoholilõhnaga. «Pilluvad konisid maha. Ja ei kanna sõidukaarti kaasas.»

Bussijuht ei sõida enda kinnitusel kunagi mööda, kui kedagi pekstakse või bussipeatuses lõhutakse. «Alati sekkun. Minu peale on kaevatud selle pärast ja olen pidanud isegi seletuskirju kirjutama. Aga kui ennast ise maksma ei pane, ei ole võimalik seda tööd teha!»

Ta tõdeb, et bussijuhi töö on tegelikult väga kihvt, aga turvalisus on suur probleem. «Ega taksojuhtidel ka parem ole, lisaks liiguvad neil suuremad rahad, mis röövleid ahvatlevad. Meil küll seda ei ole, kuid mõne euro pärast on ka inimest rünnatud.»

Ehk oleks hea, kui turvalisuse huvides näiteks kaamerad bussides oleks? «Kaamera on küll! Kaamera on tähtis! Selle kaudu saavad ametnikud vaadata, mitu inimest peale tuleb ja kui palju pileteid müüakse. Ja kas müüakse. Ülejäänu ei ole kellegi asi!»

Mehe jutust koorus iva, et küllap peab igaüks ise samuti oma julgeolekusse panustama ja kaitsevahendid võivad inimese teinekord halvemast säästa.