15. septembril alustasid statistikaameti küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist. Käiakse nende eraisikute majapidamistes, kes 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel ei osalenud.
Loendajad külastavad majapidamisi
Erinevalt varasematest loendustest täidavad küsitlejad küsimustikud seekord sülearvutis.
«Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,» selgitas statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. «Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.»
Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on statistikaametis põhjaliku koolituse saanud. «Küsitlejad esitavad alati esmalt ameti välja antud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg,» selgitas Valdvee. «Vajadusel saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonile 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.»
Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.
Juriidilised isikud ja enne 19. juulit 2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänute jaoks lõppes e-loendus reedel. 1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist.
«See tähendab, et ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest on esitanud andmed statistikaameti elektroonilises andmeedastuskeskkonnas eSTAT. See on hea tulemus,» ütles Eve Valdvee.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000. «Et osa majapidamisi on e-loendusel juba andmed esitanud, tuleb küsitlejatel külastada ligi 24 000 majapidamist», märkis Valdvee.
Põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eestit teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda. Kogutud andmed on aluseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi puudutavate otsuste langetamisel.
Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on see korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal. Euroopa Liidu riikides toimuvad loendused iga kümne aasta järel.
Lisainfot saab statistikaameti veebilehelt.