Emaks olemise eest politsei käest trahvi?

Foto: Arvo Meeks

Ema, kes on kahele lapsele mõlema vanema eest, leiab, et Eestis pole üksikvanemal oma probleemidega tihti kuskilt abi otsida. Viimaseks piisaks karikas on poja suitsetamis­trahvid, mis tema kanda jäävad.

«Poeg on, nagu paljud temaealised, suitsetamisega vahele jäänud, olen ka trahvi saanud. Küsisin viimati politseiametnikult, miks ta mulle helistab – helistagu isale, tema on ju samamoodi vastutav. Nemad midagi ette ei võtnud, vastasid, et teile on kohus määranud lapsed ja teie olete peamine vastutaja. Ühesõnaga, andsid mõista, et pean ise oma probleemiga tegelema,» rääkis murelik naine.

«Aga see ei ole ju ainult minu probleem! Minge vaadake hommikuti koolide juures, kui palju teevad lapsed kooli lähedal suitsu. Kui palju on emadel probleeme sellega. Olen ka ise pöördunud, seda teab lastekaitse ja noorsoopolitsei ... kõik, kellega olen rääkinud.»

Trahv ei ole ainus lahendus

Trahv ei ole tema meelest ometi lahendus, sellega karistatakse ema, kes peab päevast päeva tööl käima, et laps saaks söönuks ja riided selga, aga mitte isa.

«Isa proovib igasugusest vastutusest käed puhtaks pesta. Kui mina seda trahvi ära ei maksa, kui mul selleks raha ei jätku, siis läheb asi kohtutäiturile. Nagu eelmisel korral, kui saatsin trahviarve isale, et palun maksa. Isa muidugi ei maksnud, sellest summast sai palju suurem, mille mina pidin lõpuks tasuma.»

Kas aga rahatrahv suitsetamise eest on parim lahendus, mis alaealisele midagi õpetab, ja kas sellele oleks alternatiive?

Lõuna prefektuuri vanemkomissar Meelis Lill rääkis, et politseinik saab teha alaealisele suulise hoiatuse vaid esmarikkumise korral. «Edasi tulevad juba teised meetmed, ning vastavalt varasemate karistuste olemasolule määratakse ka trahvi suurus. Seega pidevate rikkumiste korral suureneb määratava trahvi suurus järk-järgult maksimaalselt 40 euroni.»

See on aga suur raha, vaatamata sellele, et laps ise süüdi. Seadus sätestab alates 14 eluaastast noore vastutusvõimelisuse ja trahv määratakse noorele. Loogika ütleb aga, et raha tuleb ikkagi pere ühisest rahakotist ning mõjutab pere eelarvet.

«Kui laps saab rikkumise eest rahatrahvi ning selle kohene tasumine on isikliku taskuraha puudumise tõttu võimatu, saab politseile esitada avalduse kohustuse täitmise edasilükkamiseks. Kui politsei rahuldab avalduse ja trahvi täitmine lükatakse teatud aja võrra edasi, saab laps ise planeerida kuni 40eurose trahvi tasumise talle antud taskurahast, mõneks tähtpäevaks kingitud või muudest võimalikest vahenditest,» on ametniku sõnad.

«Kumbki lapsevanematest ei ole kohustatud vastutusvõimelise lapse trahvi tasuma. Selliselt talitades ei ole trahvi mõju ka ilmselgelt lapsele arusaadav ega muuda tema käitumisharjumusi,» lisas Lill.

Politsei pakub küll peale trahvimise alternatiive, sellega tegelevad peamiselt noorsoopolitseinikud. «Siinkohal on lastele vajamineva toe pakkumisel suur osa lapsevanemate täita. Ala­ealise mõjutamisel proovib politsei kindlasti erinevaid võimalusi käitumisharjumuse muutmiseks. Mõnele piisab hoiatusest, mõnele rahatrahvist,» on politsei seisukoht.

Samas ei mõista naine, miks ei võeta vahele ega karistata neid, kes lastele sigarette müüvad. «Need salasuitsu müüvad kohad Valgas on ju teada – nii koolile, politseile kui lastele. Minagi tean konkreetselt üht kohta Kungla, teist Pargi tänavas. Miks ei tunne politsei, selle asemel et trahvida, selle vastu huvi, kust sellises vanuses poiss üldse suitsu saab,» on naine kriitiline.

Maksmata elatisraha ja kohtuvaidlused

Nüüdseks juba endise abikaasaga seovad naist veel maksmata elatisvõlad ja lõputud kohtuvaidlused. Ka ei ole naise sõnul ametnikest ega seadustest suurt abi ning üksikvanemad on jäetud oma muredega üksi.

«Kui andsin sisse avalduse, et mees ei maksa määratud alimente, pidin sõitma uurija juurde eksabikaasa elukohajärgsesse politseijaoskonda. Sain seda teha vaid pärast tööpäeva, sest olin sel ajal ju üksi rahateenija. Kaks korda olen seda teed käinud ja mõlemal korral ei olnud sellest kasu, asja menetlemine lihtsalt lõpetati. Kuigi mul olid selged tõendid, et ta töötas ja oleks olnud võimeline maksma, ei olnud nendest abi. Selline suutmatus ja leigus probleemi lahendamisel on masendav ja paneb ennast abituna tundma.»

Naine ütleb, et see lugu on ühe ema appikarje: mida teha, kuhu pöörduda, kes aitab? «Kui mind ei aita lastekaitse, alaealiste asjade komisjon, politsei ... Kes siis veel? Olen kõikjalt abi palunud.»

Kool aitab igati

Naine rääkis, et tema kaks alaealist last on samapalju sarnased kui erinevad: üks laps lõpetas üheksanda klassi viitega ja õpib gümnaasiumis, teine – poiss – võiks ka viieline olla, kui vaid tahaks. Ta on ema sõnul väga tark poiss, aga ütleb, et tal on koolis igav ja õppimine ei lähe kohe üldse.

Koolile emal etteheiteid ei ole. «Nemad on mind igati aidanud. Müts maha nende õpetajate ja sotsiaalpedagoogide ees, kes on vaeva näinud ja mulle suureks toeks olnud.»

Kuid riik on tema meelest siiski paljuski jätnud tähelepanuta lapsed ja nende kasvatamisega seonduva. «Kui traditsiooniline pere samapaljugi tähelepanu ja soosingut saaks, kui viimatine homoabielude seadus, oleks ka asjad paremad. Praeguses ühiskonnas on üksikvanemaga peredele aga tähelepanu null,» on tema karm hinnang.

«Ja ma ei ole ainuke, sellist olukorda on palju. Olen paljude naistega rääkinud, keegi ei saa aru, mis meie riigis toimub. Riik on jätnud need emad üksi, ja ka isad, sest ka isad kasvatavad üksi lapsi. Seadusi võetakse vastu selliseid, nagu on Rootsis ja Soomes, aga siis peaks olema ka teised võimalused samasugused kui seal. Siis ma ei läheks tööle ja tegeleks ainult oma lapsega. Mina aga pean töötama, kuna laste isa alimente ei maksa.»

Eestis on umbes 10 000 elatisraha võlglast, kes aastas jätavad oma lapsed ilma enam kui 10 miljonist eurost.