Ema: pidin mõistma kohut lapse üle, kes ei olnud üldse minu lapski

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maxima turvaruumis paluti Evelin Tammel vaadata turvakaamera salvestist. «Näidati kaamerast üht last, kes nagu tõepoolest oleks riiulilt midagi võtnud, täpselt ei olnud aru saada. Ainult – see ei olnud minu laps.» Foto on illustratiivne.
Maxima turvaruumis paluti Evelin Tammel vaadata turvakaamera salvestist. «Näidati kaamerast üht last, kes nagu tõepoolest oleks riiulilt midagi võtnud, täpselt ei olnud aru saada. Ainult – see ei olnud minu laps.» Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Intsident turvafirma töötajaga viis ühelt lapsevanemalt hingerahu. Turvamees väitis, et naise tütar on kauplusest varastanud ning kutsus ta kohale. Eksimus kindlaks tehtud, vabandust ei järgnenud.

Kahe põhikooliealise tütre ema Evelin Tamm jutustas loo, mis tema elu viimastel päevadel sügavalt häirinud on. Esmaspäeva õhtul, umbes kell pool üheksa tantsutrennis olles märkas ta telefonil vastamata kõnet. «Helistasin tagasi. Vastu võttis mees, kes tutvustas end kui Valga Maxima turvatöötajat. Olevat üks jutt. Lähemalt ei selgitatud, paluti kohale tulla, niipalju sain siiski teada, et asi puudutab minu last.»

Kui telefonitsi öeldi ka lapse nimi, kellest jutt, ehmus ema ära küll – jah, oligi tema tütre nimi. «Esimene reaktsioon oli: ei ole võimalik! Jätsin trenni kus seda ja teist ja kiirustasin poodi, endal peas tuhat mõtet: mida lapsele ütlen, kuidas ütlen, kõige peamine taas – ei ole võimalik! Veel mäletan mõtet, mis peas kordus, et kui laps on seal üksi, siis ta kohutavalt kardab ja on paanikas,» kirjeldas ema oma tundeid teekonna vältel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles