Riigi ükskõiksus pahandab seakasvatajaid

Kopra Karjamõisas võib näha omapäraseid loomi, kelles võrdselt nii kodu- kui metssea verd. Uues tauditõrjekavas on notsude peremehe rõõmuks niisuguste erisustega nagu ristandsead arvestatud. Foto: Jüri Koppel

Venemaa ja euroliidu vastastikused sanktsioonid pitsitavad Eesti seakasvatajaid üha valusamalt, lisaks teevad neile muret seakatk ja madal hind. Paraku ei ole nad saanud riigilt mingit tuge.

Eesti üks suurimaid lihatööstusi Atria Eesti tunnetab seakasvatajate rasket seisu mitmel moel – eelkõige seetõttu, et ettevõte kasvatab oma sead ise. «See on meie tugevus – ja hetkel ka kahjuks nõrkus,» tõdes ettevõtte juhatuse esimees Olle Horm.

Samuti annab seakasvatajate raskustest märku Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul see, et ettevõtte Valgas asuv tapamaja töötab juba mõnda aega suurema koormusega kui eelmise aasta vastaval perioodil. Mõnigi seakasvataja ei näe tegevusel senisel kujul enam mõtet ja leiab, et targem on loomade arvu vähendada või sigade kasvatamine sootuks lõpetada.