Eesti Loomakaitse Selts palub loomadele ja keskkonnale ohtlikust põletamisest hoiduda

Oksa-ja lehehunnikutes võib teinekord peidus olla mõni elusolend, seetõttu maksaks enne lõkke süütamist see igaks juhuks üle vaadata. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Hoolimata üleriigilisest kulupõletamise keelust, on keelatud tegevus toonud põlenud siili näol juba selle aasta esimese ohvri. Eesti Loomakaitse Selts paneb inimestele südamele kulupõletamisest hoiduda ja veenduda, et kulu, lehe- ja oksahunnikute hävitamisel ei saaks kahjustada selle sees elavad loomad: näiteks siilid, hiired ja linnupojad.

Juba eelmisel kuul sai Eesti Loomakaitse Selts aasta esimese teate Narvas kulupõlengu käigus vigastada saanud siilist. Looma okkad ja nahk olid põlenud ning jalg söestunud. „Kahjuks saime teate siilist päevi hiljem, saatsime ta koos leidjaga loomaarsti vastuvõtule, ent siil suri öö möödudes,“ ütles Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll ning lisas: „Vigastustele lisaks võis siilile surmavaks osutuda ka põletushaavade valust ja oma loomulikust elukeskkonnast eraldamisest tekkinud šokk.“

Kulupõletamine on Eestis seadusega keelatud ja rahatrahviga karistatav. Enne kulu ka mõnel lubatud viisil hävitamist, tuleks kindlasti veenduda, et kulu sees ei pesitseks loomad. Lisaks tuleks alati enne pikemalt seisnud lehe- või oksahunniku süütamist see kõigepealt ettevaatlikult ümber tõsta ja veenduda, et seal ei peituks loomi. Lehehunnikutes võib peale siilide magada ja peidus olla ka hiiri ning teisi pisinärilisi, samuti võib kevadel oksarisuhunnikust linnupesasid leida.

Kui märkate põletada või muul viisil vigastada saanud metslooma või lindu, siis ise sekkumise asemel tuleks kõigepealt võtta ühendust spetsialistidega, näiteks Keskkonnainspektsiooniga telefoninumbril 1313, Nigula Metsloomade Taastuskeskusega telefoninumbritel 445 1764 või 504 5891 või Eesti Loomakaitse Seltsiga tööpäeviti avatud infotelefonil 526 7117. Kui on selgelt näha, et loom on vigastatud ja kannatab, soovitame pöörduda temaga esimesel võimalusel loomakliinikusse – küll aga tuleb enne veenduda, et loom ei ole abistajale kuidagi ohtlik ning tema loomakliinikusse viimine aitab päästa tema elu. Metslooma endale koju viia ei tohi, sest juba koju viidud looma loodusesse tagasiviimine on äärmiselt raskendatud. Lisaks sellele on suur tõenäosus, et ilma asjatundliku hooleta sureb loom kodus mõne päeva pärast kas nälja või stressi tagajärjel.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine.