Venemaa ja euroliidu vastastikused sanktsioonid pitsitavad Eesti seakasvatajaid üha valusamalt, lisaks teevad neile muret seakatk ja madal hind. Paraku ei ole nad saanud riigilt mingit tuge.
Riigi ükskõiksus pahandab seakasvatajaid
11. aprill 2015, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti üks suurimaid lihatööstusi Atria Eesti tunnetab seakasvatajate rasket seisu mitmel moel – eelkõige seetõttu, et ettevõte kasvatab oma sead ise. «See on meie tugevus – ja hetkel ka kahjuks nõrkus,» tõdes ettevõtte juhatuse esimees Olle Horm.
Samuti annab seakasvatajate raskustest märku Atria Eesti juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul see, et ettevõtte Valgas asuv tapamaja töötab juba mõnda aega suurema koormusega kui eelmise aasta vastaval perioodil. Mõnigi seakasvataja ei näe tegevusel senisel kujul enam mõtet ja leiab, et targem on loomade arvu vähendada või sigade kasvatamine sootuks lõpetada.
Farmid sulgevad uksi
Horm ütles, et praeguse sealihatootmise vähendamise tagajärgi tunnevad tarbijad 2016.–2017. aastal. «Mitu aastat miinust tootnud seakasvatajad maksavad praegu ärile peale või sulgevad farmid. Need ei ole väikesed farmid, mis praegu uksi sulgevad, vaid Eesti mõistes väga korralikud ning väärika ajalooga.»
Seakasvatajate lähitulevik on tema kinnitusel tume. «Hind on madal, külmhooned liha täis, seakatk levib ning ekspordipiirangud kehtivad endiselt. Heategevusega keegi seakasvatuses tegeleda ei suuda, mis tähendab, et ees ootab kas valuline turukorrektsioon või poliitiline sekkumine. Positiivset muutust ette näha ei ole.»
Sigade arvu on veidi vähendanud ka Helme vallas tegutsev OÜ Tulevik. Samas rõhutas ettevõtte suuromanik Avo Tamm, et nutmiseks ta põhjust ei näe. Kui praegu on ettevõttel sigu 900 ringis, siis lähiajal see arv Tamme veendunuse kohaselt oluliselt ei vähene. «Eksporti meil ei ole, meie koduturg on aga õnneks stabiilne.»
Pole saanud sentigi tuge
Küll teeb tema meele mõruks, et seakasvatajad pole riigilt tuge saanud. «Riik ei ole näiteks aidanud ühegi sendiga katku levikut tõkestada. Peetakse vaid koosolekuid, aga mingit abi valitsuselt ei tule: ei korralist ega erakorralist.»
Kuna OÜ Tulevik farmid olid Eestis esimesed, mis seakatku piirkonda jäid, on ettevõte juba pikemat aega taudi tõttu pidanud tegema lisakulutusi ettevaatusabinõudele. Need kulutused pole aga Tamme sõnul olnud kaugeltki väikesed. Samas kiitis Tamm väga head koostööd Valgamaa veterinaarkeskusega, kelle kohta ei saavat öelda ühtegi halba sõna.
Ka Tõlliste vallas asuva Kopra Karjamõis OÜ juhataja Jüri Koppel tõdes, et kõige enam teeb talle kui seakasvatajale muret katk. «Muidugi see katkuteema lõi plaanid segi – praegu istud nagu püssirohutünnil piibuga. Tootearendusega tegelema hakata oleks katku tõttu ennatlik ja karja ära hävitada oleks ka kahju.»
Koppeli sead pole tavalised kärssninad, vaid kodu- ja metssea ristandid. Kuna tegemist on vaid pooleldi kodusigadega, on peremees veendunud, et nendesse tuleks ka vastavalt suhtuda ja hoolimata looduses varitsevast katkust neid mitte vaid laudaseinte vahele sundida.
Oma veendumuste nimel on mees ka rohkesti vaeva näinud ja pingutusi kroonis edu. Seda suuresti taas tänu maakonna veterinaarkeskuse juhile Urve Laidveele. «Esmasel kohtumisel ei paistnud meil antud seakarja saatuse suhtes mingeid ühiseid mõtteid olema. Mingil hetkel – ma ei tea miks – muutus Laidvee mõttekäik täielikult ja ta andis mulle loa väljaspidamiseks – vist ühena esimestest Eestis.»
Eriti suurt rõõmu teeb Koppelile, et nüüd on isegi uues tauditõrjekavas niisuguste erisustega nagu ristandsead arvestatud. «Mina väljastaks Laidveele elutööpreemia loomadest hoolimise eest – mis on Eesti või Brüsseli seadusi arvestades väga haruldane nähe.»
Kõik on taandatud rahasse
Sellega aga tema positiivsed sõnad Eesti ametnike ja asjade korralduse aadressil ka piirduvad. Eesti praegune seadusandlus võib Koppeli sõnul igasugusele maamajandusele vee korraga peale tõmmata.
«Kõik on taandatud rahasse: eksin mina, siis maksan. Eksib ametnik, on see inimlik eksitus või arvutiprogrammi viga. Kaudselt on meie ettevõte toetanud riiki igat liiki tagasinõudeid arvestades umbes 200 000 euroga. Seda materiaalsesse varasse ümber arvestades on Kopra Karjamõis terve kilomeetri riigipiiri ehitust finantseerinud,» tõi ta mõtlemapaneva võrdluse.
Koppeli veendumuse kohaselt saaks Eesti riigijuhid Eesti seakasvatajaid soovi korral aidata küll, paraku karjamõisa juhataja sellist tahtmist märganud pole.