Kütusetarbijad pilluvad valitsuse suunas kriitikanooli

Bensiiniliitri praegune hulgihind võrrelduna hinnaga nelja aasta pärast kõige tagasihoidlikumate arvestuste järgi. Hinnatõus on 16,92 protsenti. Hinnale lisanduvad kütusemüüjate marginaalid, mis on firmade lõikes mõnevõrra erinevad, seda mõjutavad ka hinnakõikumised maailmaturul. Foto: Arvo Meeks

Plaanitav aktsiisitõus paneb mõne ettevõtja valitsuse suunas lausa tuld ja tõrva sülgama. Põllumehed aga seavad enda niigi nõrga jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.

Rahvusvaheliste kaubavedudega tegeleva ettevõtte A-Karuse ASi juhataja Allain Karuse viibis parajasti Saksamaal, kui küsisime tema arvamust aktsiisitõusu plaani kohta. «Mis mul selle kohta ikka öelda ... Meie valitsus on loll! Nii ütlengi!» põrutas ta telefonitorusse.

«Ja nagu näha, majanduse alal võhikud. Mina transpordiettevõttena tangin umbes 50 tonni kuus. Selle raha jätab A-Karuse kõik edaspidi Poola või Leetu. Aktsiisina teeb see kuus enam kui 20 000 eurot, aga riik jääb sellest rahast ilma,» analüüsib ta vihaselt. «Mina ei ole nii isamaaline, et Eesti eest maksan topeltaktsiisi.»