Tõrvat tabas harulduste invasioon

Kuigi Tõrva gümnaasiumi 4. klassi poisid Markus Põldma (vasakul) ja Andre Asi enda sõnul loodusteadlasteks hakata ei plaani, läheb haruldaste seente käekäik neile vägagi korda. Pildilgi on nad seenele mõlemalt poolt kaitset pakkumas.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Pärast seda kui kaks Tõrva gümnaasiumi noormeest paari nädala eest metsast haruldase seene avastasid, tekkis nendes tõeline hasart. Nüüdseks on see viinud uute leidudeni.

«Meil on Tõrvas omalaadne hullus lahti läinud: väiksed poisid käivad, nina maas, ja otsivad haruldasi seeni,» kirjeldas Tõrva gümnaasiumi õppealajuhataja Irja Käärik.

Nii juhtuski, et kui kooli eesti keele õpetaja Katrin Priilaht 4.b klassiga näsiniint otsimas käis, leidsid õpilased kuus limatünnikut. Info levis koolis kulutulena ja jõudis ka esimese limatünniku Tõrvast leidnud 4.a poiste Andre Asi ja Markus Põldmani.

«Läksime siis ka kohe otsima ja leidsime veel 14 seent. Seega tuli kokku 20 uut limatünnikut,» teatas Andre uhkusega.

Kähku numbrit otsima

Üks esimesi, kellele poisid uuest leiust teatasid, oligi õppealajuhataja. «Poiste elevus nakatas ka mind. Hakkasin siis kähku otsima selle keskkonnaametniku kontakti, kes meil siin esimest limatünnikut vaatamas käis.»

Ametnik, kellest jutt, on keskkonnaameti looduskaitse bioloog Sander Laherand. «Saime temaga kolmapäeval oma leiust rääkida, aga tundus, et tema meelest see polnudki midagi erilist. Võib-olla on asi selles, et neid seeni nii palju on,» läks Andre nägu kõnelust meenutades hetkeks mossi.

Laherand tunnistas, et kolmapäevane kõne Tõrvast tuli keset tõsist koosolekut ja tema mõtted olid mujal. «Praegu sellele mõeldes olen aga väga rõõmus, kuna tegu on ju väga olulise leiuga.

4. klassi õpilase kohta on see leid väga kõva sõna: paljudel ametnikel pole õnnestunud seent veel oma silmaga nähagi,» kinnitas ta Valgamaalasele eile.

Tema sõnul on 20 limatünniku viljakeha ühes paigas kena arv: nii palju neid tavaliselt ühe niidistiku kohta ongi. «Kiidjärve külas Põlvamaal loendasime paar nädalat tagasi 961 viljakeha. Seal on neid pigem väga palju – väga esinduslik ja elujõuline ala.»

Bioloogi sõnul on kõige tõenäolisem limatünnikuid Eestis kohata kevadel märtsist maini. «Ühes Antsla valla leiukohas oli näiteks 21. märtsil 11 viljakeha, kaks päeva hiljem sai samuti ala vaadatud ning siis võis lugeda juba 20 viljakeha, seega võivad viljakehad ilmuda väga lühikese aja jooksul. Ka võivad seene viljakehad välja ilmuda sügisel ja talvisel ajal, kui lund pole ja on soe.»

Mitmes leiukohas seevastu tema sõnul iga aasta viljakehi ei näe, seeneniidistik aga elutseb maa sees siiski edasi.

Seente tulevik teeb muret

Niidistik on üpris õrn ja see asjaolu teeb Andrele ja Markusele tõsist muret: nad kardavad, et haruldaste seente tulevik Tõrvas ei pruugi olla turvaline. «Seeneniidistik ei levi ju nii lihtsalt ühest kohast teise,» teab internetist tarkusi ammutanud Markus.

«Eile nägime üht meest seal kandis jalgrattaga sõitmas. Ütlesin talle, et siin ei tohi sõita, kuna siin kasvavad haruldased seened,» on Andre seente hea käekäigu lausa südameasjaks võtnud.

Sander Laherand kinnitas, et kasvukoha turvalisuse nimel on esimesed sammud juba astutud. «Leiukoht on nüüdseks keskkonnaregistris ja lähiajal saadetakse maavaldajale sellekohane teatis.»

Bioloog avaldas ka lootust, et vahest annab kaitset paremini korraldada teavitustegevuse kaudu, kui mainida, et tegu on rangelt kaitstava liigiga, ja jääda lootma informeeritud kodanike heatahtlikkusele. Samas ei ole tema sõnul ka mõistlik panna välja keelavaid silte või linte, kuna see võib muuta inimesed liigselt uudishimulikuks.

Andre ja Markuse elu pole aga harulduste leidmine nende endi sõnul seni veel kuigivõrd mõjutanud. «Me pole saanud uusi sõpru ega vaenlasi,» kinnitas Andre. Ka ei soovi kumbki noormeestest loodusteadlaseks saada. «Pigem võiks see hobiks jääda,» kinnitas Andre ja Markus noogutas nõustuvalt.

Tagasi üles