Tööõnnetused tähelepanu keskmes

Maret Maripuu

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

Täna, 28. aprillil on ülemaailmne tööohutuse ja töötervishoiu päev, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas.

Eelmisel aastal juhtus Eestis 4635 registreeritud tööõnnetust, millest 3725 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 894 juhul raske kehavigastuse ning 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Võrreldes 2013. aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv kasvanud 452 juhtumi võrra.

Valgamaal juhtus mullu 86 tööõnnetust, millest 72 olid kerged ning 14 rasked. 2013. aastal oli vastav arv 51, millest 42 kerget ja üheksa rasket õnnetust.

Tegevusalade lõikes oli maakonnas kõige rohkem õnnetusi avaliku halduse ja riigikaitse sektoris, kus neid oli kokku 22, aasta varem seitse. Puidutööstuses registreeriti 13 õnnetust (2013. aastal 7), toiduainetööstuses 11 (13).

Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev pärineb Kanada töötajate 1989. aasta otsusest tähistada iga aasta 28. aprillil töö läbi surma või trauma saanud töötajate mälestuspäeva.

Maailmas juhtub aastas keskmiselt 313 miljonit tööõnnetust ja registreeritakse 160 miljonit kutsehaigust ning tööõnnetuste tõttu sureb aastas keskmiselt 2,3 miljonit inimest. Iga 15 sekundi tagant sureb maailmas üks inimene tööõnnetuse või tööst põhjustatud haiguse tõttu.

Tööinspektsiooni läbi viidud uuringute põhjal selgub, et Eestis leiavad tööõnnetused eelkõige aset puuduliku töötajate väljaõppe ning juhendamise tõttu.

Inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on nende peamine eesmärk suurendada töösuhte osapoolte töökeskkonnaalast teadlikkust ning valdkonna õigusaktide, infomaterjalide, koolituste ja konsultatsioonide kättesaadavust.

«Vältimaks tööõnnetuste toimumist, on tööandjatel äärmiselt oluline panustada töötajate juhendamisesse ja väljaõppesse. Töötajad peaksid väga tõsiselt suhtuma isikukaitsevahendite kasutamisesse ning järgima masinate ja seadmete käsitsemisel ohutusjuhendeid,» rõhutas Maripuu.

Tööinspektsioon mälestab kõiki Eesti Vabariigis tööõnnetustes hukkunud ja viga saanud kaasmaalasi tööinspektorite täiendkoolituse päevaga, et võimaldada parimat töökeskkonnaalast juhendamist kõigile Eesti töötajatele ja tööandjatele.

«Tegelikult on enamike raskete tööõnnetuste põhjus samal tasapinnal libisemine või kukkumine. Selle tagajärjena on suur osa töötajaid sunnitud olema töölt eemal üks kuni kolm kuud, diagnoosiks luumurd. Samas on tegu selliste õnnetustega, kus töökeskkonna parandamine ei nõua suuri kulutusi,» kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst doktor Toomas Põld.

Ta lisas, et liiga tihti on tööõnnetuse põhjus vedelema unustatud juhe või kast, kinnitamata põrandakate, maha kukkunud ese, kuivatamata jäetud põrand või tööks sobimatute jalatsite kandmine. Kõik need asjad nõuavad eelkõige hoolimist ja märkamist, mitte suurt rahakotti.

Samuti on töötajate tervise suur murekoht stress, mis on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem. EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidasid üle poole töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Kõige sagedamad tööstressi põhjused on töökohtade ümberkorraldamine või töökoha ebakindlus, pikad tööpäevad või liigne töökoormus ning kiusamine ja ahistamine töökohas.

Sama küsitluse järgi arvavad ligikaudu neli töötajat kümnest, et nende töökohas ei tegeleta stressiga piisavalt. «Juhid ja töötajad peavad teadma psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi varajasi ohumärke ning neile peab oskama kiiresti reageerida. Paraku praegu see nii ei ole, abi otsitakse tihti alles siis, kui probleem häirib juba väga tõsiselt igapäevast elu,» lisas Põld.

Seetõttu ongi oluline, et nii tööandjad kui ka töötajad külastaksid regulaarselt töötervishoiu arsti. Tegemist ei ole tüütu ning ebavajaliku arstikülastusega, vaid põhjaliku tervisekontrolliga, kus pööratakse tähelepanu ning antakse nõuandeid just konkreetse inimese tööga seotud probleemidele.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles