Vana mees valis mugavuste asemel kodutalu sauna

«See siin on ikkagi minu kodu ja siit ei lähe ma kuhugi,» on Avo Kelt ikka veel endas kindel. «Küll ma kuidagi hakkama saan.» Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Puka valla eakas mees Avo Kelt, kelle kodumaja hiljuti tuleroaks langes, oli sunnitud sotsiaalkorterisse kolima. Seal ta aga kohaneda ei suutnud ning otsustas kodutallu tagasi pöörduda.

Võiks arvata, et see ongi ilus lõpp õnnetule loole, aga kahjuks ei ole see nii. Kui vana mees oli nädalaid visa järjekindlusega korranud, et tahab ilmtingimata koju tagasi saada, läheb elama kas või sauna, siis tema soov sai teoks sõna otseses mõttes. Mees elabki oma kodutalu saunas, ilma elektri, küttepuude ja võimalusetagi sooja toitu saada.

Mees ise on tagasihoidlik ja vähenõudlik ning tegelikult ei taha üldse, et temast kirjutatakse – hakatavat viltu vaatama. Ütles, et tema ei hakka vallast midagi nõudma, küll suvel kuidagi hakkama saab, kui vaid küttepuid ja vana külmkapi süül tekkinud põlengu tõttu välja võetud elektri tagasi saaks.

Plaan: vana traktori eest puuderaha

«Mul on vana traktor haakeriistadega. Üks mees lubas ära osta ja selle raha eest saan küttepuid. See on mu ainuke võimalus,» on Keltil lahendus ka küttemurele. Samas märgib ta, et kohe koduaia taga on raielank. «Mets võeti kohe aia taga maha, sealt oleks lubatud korjata roikaid ja puid, aga jaksu ei ole.»

Sauna ahju saab küll kütta ja väheldane puuriit on siiski ka olemas, kuid kolle ajab suitsu sisse ja kütmise ajaks peab õue minema ning pärast kõvasti tuulutama. «Korsten tahab pühkimist, mina seda enam teha ei saa ja ega aitäh eest ei tule keegi appi.»

Magamisaseme on mees enesele seadnud sisse kitsukesele saunalavale, kasutades selle tarbeks põlenud majast toodud madratsit ja tekki. Kõrgel saunalaval magamine on pealegi kõike muud kui ohutu.

Et tekki ja madratsit kätte saada, pidi vanahärra kinnilöödud akna lahti kangutama. Olgu öeldud, et vallaametnikud on teadlikud mehe lahkumisest sotsiaalkorterist, tema põdurast tervisest ja olematutest elutingimustest saunas. Siiski ei olnud eile hommikuks maja ust avatud, et mees saaks oma majja vajadusel ukse kaudu siseneda.

Mis Avo Keltist edasi saab ja kas tema kodus hakkamasaamise heaks vald ka kiiremas korras midagi plaanib ette võtta – neile küsimustele eilse jooksul vallaametnikelt meili ega telefoni teel vastust saada ei õnnestunud.

Keldi sõnul lahkunud ta sotsiaalkorterist mõni päev tagasi õhtupimedas ja hakanud jalgsi kodu poole minema. «Õnneks oli häid inimesi, kes mu autole korjasid ja ära tõid, lasin kodu juures kinni pidada, esimene öö magasin siin niisama lava peal.»

Äratuleku lõplike põhjuste kohta ütleb mees ise, et suhted korterinaabriga ei olnud just kõige paremad. Peamine oli aga ikka soov kodus olla. «Mõtlen, ega nad ei saa mind ikka sinna sundida, kus ma seal olla ei taha. Minu kodu on siin!»

Kuigi 70aastase mehe tervis ei ole kõige parem, tuli ta õnnetuseni kodutalus iseseisvalt toime. Loodab ka edaspidi hakkama saada. Kui vaid vald aknad-uksed lahti teeks ja keegi koristada aitaks. Ega tal kõiki ruume vaja olegi – majas kas või ühes toas elada olevat siiski parem ja ka soojem kui saunas.

Kelt rääkis, et eelmise aasta lõpus on maja tehtud valla nimele ja mees ei teagi, kas ta seal omatahtsi toimetada võib. «Ema kirjutas talu valla nimele, et vald aitab siis hooldekodu eest maksta. Muid aitajaid meil ju ei ole.» Ema teinud seda Avo sõnul tingimusega, et poeg jääb elu lõpuni sünnikoju.

Rõõmukilluke koduväravas tervitamas

Üks rõõmukilluke oli mehel koju jõudes siiski. Kui ta õhtupimedas koduväravasse jõudis, oli esimene hingeline, kes talle vastu tuli, poolteist kuud tagasi maha jäänud kassike. «Tuli mulle vastu, nagu oleks teadnud!» lõid vanal mehel silmad särama. «Eile käisin Tõrvas kassile süüa toomas ja hooldushaiglas elukaaslast, kellega kaua aega koos elasin, vaatamas.»

«Oma kodu on ikka oma kodu, ainult see annabki jõudu, et saan siin olla. Nüüd ootangi, millal vana toomingas õitsema läheb, seal igal kevadel ööbikud laulavad. Aga seal – Mustamäel (piirkond Pukas – L. M.) – ainult vareste kraaksumist oli kuulda ...»

Kes soovivad anda oma panuse Avo Kelti elutingimuste parandamise heaks, võiksid võtta ühendust Puka vallavalitsusega telefonil 766 9410 või saates meili aadressil [e-mail]. Siis saab valla esindajatega läbi arutada, kuidas vanahärrat täpsemalt aidata.