/nginx/o/2016/02/05/5014007t1h0884.jpg)
/nginx/o/2015/04/29/4011979t1h4eae.png)
Täna õhtul tähistame volbriööd, mil luudadel pidavat ringi sõitma nõiad ja sortsid, kes oma tumedate loitsudega nõiduslikke tempe korda saadavad. Kas tõesti on aga ka Valgamaa metsadesse ennast sisse seadnud maagiaga tegelevad jõud?
Kes joonestas metsa suure heksagrammi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui avada maa-ameti kaardirakendus ja sirvida aerofotosid Põdrala valla nurgas asuvat Rulli küla piiravatest metsadest, hakkab ühtäkki silma tuttav sümbol: korrapärane tähtkuusnurk, millel ümber täiuslikult ümar ring. Pea 300meetrise läbimõõduga heksagramm näikse olla joonistatud sirgetest metsasihtidest ning kujundi keskel ja selle igas nurgas kuuest paistavad lagedamad ümmargused platsid.
Kuna heksagramm on läbi ajaloo olnud muu hulgas okultismi, maagia, spiritualismi ja nõiakunsti sümbol, ei leidu õigemat aega uurimaks, kes või mis eesmärgil on taeva poole vaatava hiiglasliku kujundi sügavale metsa joonistanud. Isegi parajad lagedad platsid volbrilõketeks on seal ju olemas.
Nõukogude nõiakunst
Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni ehk sõjamuuseumi eestvedaja major Meelis Kivi ütles aerofotosid nähes pikemalt mõtlemata, et see ei ole midagi erilist – venelaste tüüplahendus Nõukogude armees. Sama oli ta öelnud RMK järelepärimistele veidra kujundi kohta aastaid tagasi.
«Tegemist on veneaegsete õhutõrjerakettide harjutusalaga,» sõnas militaarhuvlisest Kivi, kes teadis meenutada, et taolisi treeningkohti oli omal ajal Lõuna-Eestis päris mitu. Paraku olevat aga enamik selliseid metsi vahepeal juba sae alla läinud, kuna rajati neid nõukogude aja lõpuni raieküpsetesse metsadesse. Taolisi kujundeid olevat tema väitel Valgamaal veel Holdre ja Koorküla lähistel näha olnud.
«Ringil ja sihtidel olid väga konkreetsed ülesanded: üksuse teenindamine ja lahinguolukorda seadmine, lisaks liikumisteed personalile ja varustusele,» rääkis Kivi, kes on ise mitut sellist ala lähemalt uurinud. «Nõukogudeaegse õhutõrjeväeosa staap oli ju Valgas ja 7. kilomeetril ehk Metsnikul asus raketipatarei.»
Platsid justkui tulerituaalideks
Korrapärased lagedad osad, mis õhust vaadates justkui saatanakummardajate tulerituaalideks rajatud oleks, olevat Kivi teada valatud hoopis betoonist ja rakettide stardiplatsideks. «Mõnes kohas betoonist, aga sageli valmistati maapind lihtsal pidevalt heina ja puid tõrjudes ette.»
Kui nõukogude aeg läbi sai ja armee tagasi emamaale tõmbus, jäid ka raketibaasid ja harjutusväljakud tühjana rohtu kasvama. Nüüd annavad kunagisest sõjatehnikast, mis omal ajal läänemaailmale hirmu nahka ajas, tunnistust vaid lagunevad angaarid ja müstilise hõnguga heksagrammid meie isamaa metsades. Kes aga teab, ehk täna õhtul kasutatakse neid muudel põhjustel.