/nginx/o/2015/04/30/4012717t1h9660.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistas ette liiklusohutust parandavad muudatused liiklusseadusesse, mis muudetud kujul jõustub reedel, 1. mail.
Jõustuvad liiklusseaduse muudatused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teeme pidevalt tööd, et liiklusohutust otseselt mõjutavad reeglid oleksid ajakohased ja võimalikult põhjalikult läbimõelduna ka praktikas toimivad,» märkis ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu.
Reedel jõustub kokku ligi 90 Liiklusseaduse muudatust, olulisemad neist on allpool.
Laste ohutus
Maist ei tohi alla kolme aastast last sõidutada sõidu- ega veoauto istmel, millel puudub turvavöö. Seega peavad alla kolme aastased lapsed olema sõidu- ja veoautos igal juhul turvavarustuse abil kinnitatud.
Jätkuvalt jääb keelatuks sõiduauto esiistmel igas vanuses laste vedu, kui istmel puudub turvavöö. Veoauto esiistmel, millel puudub turvavöö, tohib last sõidutada üksnes juhul, kui laps on vanem kui kolm aastat ning pikem kui 150 sentimeetrit.
Muutuvad ka laste süles sõidutamise nõuded. Nii ei tohi edaspidi veoautos last süles sõidutada. Seda analoogselt sõiduautole.
Busside puhul on loobutud tingimusest, et kõik istekohad peavad olema hõivatud, kuid senise 12aastase lapse asemel võib edaspidi bussis sõidutada süles üksnes alla kolme aastast last. Seda tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga kinnitatud. Erandina on jätkuvalt lubatud süles sõidutada kuni 7aastast last ning seda juhul, kui täiskasvanu turvavöö ei ole kinnitatud – näiteks linnaliini bussis.
Ühissõidukirada
Muudatus laiendab ühissõidukiraja kasutamise õigust. Nii võimaldatakse teeomanikul lisaks jalgrattale lubada ka teistel sõidukitel kasutada ühissõidukirada. Täiendavalt on ühissõidukiraja kasutamist laiendatud eritalituse sõidukile ja täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukile.
Muudatusega leevendatakse registreerimistunnistuse kaasas kandmise kohustust isikutele, kelle andmeid ei ole kantud sõiduki omaniku, vastutava kasutaja või kasutajana liiklusregistrisse. Sel juhul on võimalik Eestis registreeritud sõidukiga liikluses osalemisel asendada registreerimistunnistust koopiaga.
Vastava võimaluse loomine vähendab võimalikke pettusi, kus andes sõiduki kasutamisel originaal registreerimistunnistuse ja autovõtmed kolmandale isikule, müüb see isik sõiduki edasi heausksele ostjale või registreerib sõiduki kellegi teise nimel. Sellised olukordi on esinenud näiteks autorendi või -müügi või ka eraisikute vaheliste lepingute puhul.
Juhtimisega seonduv
Juhiloa kaotuse, hävimise või varguse korral ei peaks uue juhiloa taotlemise ajaks ajutist juhiluba vormistama. Sellel perioodil tõendatakse juhtimisõiguse olemasolu liiklusregistri andmete alusel.
Sama põhimõtet rakendatakse esmase juhiloa ja juhiloa vormistamise ajal ning edaspidi puudub vajadus näiteks mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust kaasas kanda. Vastav õigus kehtiv üksnes Eestis ning isikul peab kaasas olema isikut tõendav dokument.
Lihtsustub välisriigis väljastatud juhilubade kasutamine Eestis. Loobutakse rahvusvahelise juhiloa nõudest juhul, kui loale on tehtud kanded ainult ladina trüki- või kirjutuskirjas või selliselt korratud.
Samuti peavad juhiloale olema kantud sõidukite kategooriate tähised kirjeldustega, mille juhtimisõigus on isikul. Ühtlasi võimaldatakse nendel juhtudel, kui juhiluba ei vasta nõuetele, kasutada alternatiivina rahvusvahelisele juhiloale notariaalselt kinnitatud tõlget, kui juhiloale on kantud sõidukite kategooriate tähised koos kirjeldustega, mille juhtimisõigus isikul on.
Sellega võimaldatakse sõidukit juhtida näiteks olukorras, kus isik on unustanud koduriigis rahvusvahelise juhiluba taotleda.
Tervisenõuded
Kui kehtiva Liiklusseaduse kohaselt pidid tervisekontrolli iga viie aasta järel läbima üksnes üle 50 aastane veoauto- ja bussijuhid, siis muudatuse kohaselt laiendatakse viieaastast perioodi kõikidele veoauto- ja bussijuhtidele. Seega on veoauto- ja bussijuhi tervisekontrolli läbimise perioodsus samaväärne juhiloa kehtivusega.
«Veoauto- ja bussijuht on oma tööülesannete tõttu riskirühmas seoses erinevate kutsehaigustega, mistõttu on tihedam tervisekontroll vajalik ka haiguste ennetamiseks. Kuna veoauto ja buss on olemuslikult kõrgema ohu allikas, on oluline, et veoauto- ja bussijuhi tervis vastaks pidevalt kehtestatud nõuetele,» põhjendab ministeeriumi esindaja.
Ühissõidukid
Ühissõidukid, mida kasutatakse alla 50kilomeetristel bussiliinidel, tuleb alates 2020. aastast varustada juhi tööaega salvestava seadmega. Seda sõidukitel, mis on esmaregistreeritud peale 2006. aasta 1. maid. Nõuet ei rakendata linnaliini bussidele.
Kehtiv seadus näeb küll alla 50kilomeetriseid liine teenindavatele bussijuhtidele ette maksimaalse aja, kaua tohivad juhid tööpäevas roolis olla, kuid vastavat arvestust peetakse siiani töögraafikute alusel. Samas ei võimalda töögraafik piisavalt usaldusväärselt veenduda, et roolis olev bussijuht on saanud nõuetekohaselt puhata.