Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Pikasilla nimi ütleb kõik – pikad sillad läbi aegade

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Bernhard Katt meenutas sõjajärgsest ajast seika kooliõpetajana: «Neli poissi tuli vastu, igal käsigranaat käes. Viisin nad siis jõe äärde ja käskisin visata nii kaugele kui võimalik. Õnneks pauku ei käinud.»
Bernhard Katt meenutas sõjajärgsest ajast seika kooliõpetajana: «Neli poissi tuli vastu, igal käsigranaat käes. Viisin nad siis jõe äärde ja käskisin visata nii kaugele kui võimalik. Õnneks pauku ei käinud.» Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valgamaa põhja- ja Võrtsjärve lõunatipus asuvas Pikasilla külas on ajalooliselt kohtunud mitme kihelkonna ja valla piirid. Lisaks joontele kaardil on piirkond olnud veriste lahingute põrkumiskoht, milleks on peamise põhjuse andnud paiga roll tähtsa jõeületuskohana.

Pikasilla asub Valgamaal Põdrala ja Puka valla piiril, joostes majaridade kaupa piki Väikse Emajõe kallast. Kuigi tänapäevane küla asub jõe läänekaldal ja seega Põdrala vallas, olevat Pikasilla nimi alguse saanud teisel pool jõge, Puka valla piirides – paigas, mida kohalik rahvas nüüd Kelmikülaks kutsub.

Kuigi Pikasilla moodustaks justkui eraldi küla, on ajaloolises mõttes kuulunud siia mitmed lähikonda laiali pillutatud talud ja majapidamised. Peale Kelmiküla on läheduses Liva, Karu ja Purtsi külad, mida ühendab pikk ja vahel ka vägivaldne ajalugu.

Märksõnad

Tagasi üles