Tihti müüakse laiatarbekaupu, lubades, et see ravib tervisehädasid. See aga on tarbijate eksitamine ja seadusega keelatud. Võimaliku ravitoime kohta käivaid väiteid võib kasutada vaid ravimitel, sest need kirjeldavad meditsiinilist toimet, mida ei saa olla tavalistel kreemidel, loodustoodetel või ehetel,» selgitas tarbijakaitseameti kaubandustalituse juhtiv ekspert Jana Baljutis-Kütt.
Tänapäevases kiiresti arenevas maailmas ei ole harv juhus, kui seisatame poeakna ees, uurides uut imetoodet. Teinekord jääb silma huvitav hüplev aknake arvutiekraanil, mis lubab ravida meid terveks kõikidest maailma hädadest, haigustest, peletada eemale surmahirmu ning tervendada või leevendada mõnd haigust. Kas ikka tasub uskuda kõiki lubadusi, mis pakendil või toote juures kirjas on?
Nagu ka vanasõna ütleb, et «kõik pole kuld, mis hiilgab», nii tuleb ka sellistesse imetoodetesse suhtuda ettevaatusega ning säilitada terve mõistus. Tooteid, mis tänapäeval lubavad mitmesugustest probleemidest lahti saada, on väga laialdaselt: loodustooted, toidulisandid, kristallid, ehted ja muu.
«Näiteks kosmeetika võib tihti olla märgistuse kohaselt põletikuvastane, raviv, tervendav või leevendav. Mõni käevõru aga lubab sootuks ravida unehäireid, kaitsta DNAd kahjustuste eest ja võidelda vähirakkudega. Sarnaseid väiteid võib kohata ka teistel toodetel. Selliseid väiteid võib kasutada vaid ravimitel, sest need on meditsiinilist toimet kirjeldavad ja neid omadusi ei saa olla tavalistel tarbekaupadel,» rõhutas Baljutis-Kütt.
Miks ei tasu alati uskuda, et mõni imekreem on raviva toimega ja aitab lahti saada põletikust ja nahahaigusest või et käevõru aitab võidelda vähirakkudega? «Sest vastasel juhul võid sa jääda põhjendamatult lootma toote ravivale või muule omadusele ning jätta õigeaegselt arsti poole pöördumata,» selgitas juhtiv ekspert.
Tihti arvavad müüjad, et kui sellised sõnad ei ole seotud konkreetse haigusseisundiga või haigusega, võib seda kasutada ning see on igati lubatav tegevus. Eksperdi sõnul see tegelikkuses nii ei ole. «Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama. Selliste väidete kasutamine toodetel, mis ei ole ravimid ega meditsiiniseadmed, on inimeste eksitamine ning ebaaus kauplemisvõte ja see ei ole seadusega lubatud.»
Muidugi on olemas ka erandid piiripealsete toodete puhul, kus alati ei ole võimalik kohe määrata, kas see on ravim või mõni muu toode. «Sellistel erandjuhtudel lähtutakse juhtumi põhiselt ning müüja peaks kindluse saamiseks enne toote müüki paiskamist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta toote omadused ja eesmärk,» selgitas Jana Baljutis-Kütt.
Väidet «leevendav» võib samuti mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõnel kreemil olla kirjas, et see leevendab sügelust või kihelustunnet. See aga ei tee tootest koheselt ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haiguse või haigusseisundiga.
Müüjad võivad küsida: mida teha siis, kui originaalpakendil ongi väide, et toode ravib? Sellisel juhul tuleb lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, mis keelab selliste väidete kasutamise ning sellekohane väide tuleb tõlkida nii, et see ei oleks eksitav.
«Vastutustundlikul müüjal ei ole oma toote paremaks müümiseks vaja kasutada väiteid, mis eksitavad tarbijaid, sest kui toode on hea, müüb see ka ilma nendeta,» on ekspert veendunud.
Müüja peab tagama, et tootel esitatud väidetega jõuaks tarbijateni kasulik, arusaadav ja usaldusväärne teave, et tarbija saaks langetada teadlikke otsuseid ning valida tooteid, mis vastavad tema vajadustele ja ootustele.