Tüli käigus õemehe surnuks peksnud meest ähvardavad trellid

Kohtualune on tunnistanud oma süüd. Samas väidab Andi, et ta ei tahtnud kedagi tappa. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eelmise aasta augustis lõppes Valgas kahe noore mehe omavaheline tüli klaarimine ühe asjaosalise surmaga. Täna peetud istungil Tartu maakohtu Valga kohtumajas otsustati lõpetada juhtunu uurimine ning minna edasi kohtuvaidlustega, lükates kohtuotsuse järgmisse nädalasse.

Uurimise käigus selgitati välja, et eelmise aasta 11. augusti öösel külastas 27aastane Andi Valgas Pärna puisteel elavat 24aastast Indrekut. Külastuse põhjus oli Andi sõnul kavatsus Indrekuga rääkima minna, kuna viimane olevat «kiusanud» Andi alaealist õde Maarja-Liisi ning teinud nende perekonna nimel sõimavaid märkusi. Nimelt oli Indrekul ja Maarja-Liisil ühine laps.

Tülist kasvanud kakluse kahetsusväärne lõpptulemus oli, et hommikul leidis Indreku oma korterist surnuna eest tema õde. Surma põhjuseks oli meditsiinieksperdi hinnangul ülirasked kehavigastused, mis olid tekitatud korduval rusikate ja jalgadega peksmisel.

Andi hilisemate ütluste kohaselt leidis kaklus aset kortermaja trepikojas, millest andsid ka aimu kannatanu verepritsmed seintel, trepil ja isegi laes. Andi sõnul alustas kaklust Indrek, hakates vaidluse käigus «kätega vehklema». Käe- ja jalahoopidega oimetuks löödud Indreku olevat Andi kakluse lõppedes talutanud selle korteri põrandale toibuma. Noor mees suri eksperdi hinnangul järgnevate minutite jooksul raskesse peatraumasse.

Süüd ei eita

Tänasel istungil esinesid nii prokurör kui kaitsja omapoolsete argumentidega juhtunu tagamaade ja süüdistatava motiivide osas. Kuigi eelnevalt mitu korda pisemate rikkumiste eest kohtulikult karistatud Andi oma tegusid ei ole eitanud, polnud kohtu osapooled ühel meelel mehe kavatsuste osas kuritegu sooritades.

Prokurör väitis, et peksmise jõhkrus ja Indreku korterisse abitult maha jätmine annavad piisava põhjuse süüalust karistada tapmises kaudse tahtlikkusega. Kaitsja meelest oli aga tegemist pigem surma põhjustamisega ettevaatamatusest, milles puudub otsene tahe teist inimest surnuna näha.

Samas nõustus kaitsja prokuröriga, et juhtunu detailide ja süüaluse kavatsuste kindlaks tegemisel saab toetuda vaid süüaluse enda ütlustele, kuna kuritööd keegi kõrvaline isik ei tunnistanud. Näiteks olevat Andi oma sõnul veel enne lahkumist kuulnud, kuidas Indrek poolistukil oma korteri koridoris pomises lubaduse Maarja-Liis «rahule jätta».

Süüalusele antud viimases sõnas väljendas Andi oma kahetsust: «Soovin öelda, et tõesti ma läksin rääkima, püüdes Maarja kiusamine lõpetada. Ma ei soovinud, et ta sureks ... Ma kahetsen, ma vabandan, aga tagasi see teda ei too ... Kahju, et Indrekut enam pole.»

Kuni 15 aastat trelle

Vastavalt karistusseadustiku paragrahvidele 113 ja 121, mispuudutavad tapmist ja kehalist väärkohtlemist, taotles prokurör süüalusele kokku kaheksa-aastast vanglakaristust. Kuigi tapmine näeb ette kuni 15aastast vabadusekaotust, võttis süüdistaja arvesse kuritöö kergendavaid asjaolusid, milleks oli süüaluse ülestunnistus ja kahetsus. Samuti ei olnud võimalik tõendite põhjal veenduda, et tapmine oli otseselt ette kavatsetud.  

Kaitsja seevastu pidas õigeks süüalusele määrata kuue-aastane vangistus, karistusseadustiku paragrahvide 117 , 118 ja 121 alusel. Paragrahvid, mis puudutavad surma põhjustamist ettevaatamatusest, surmaga lõppeva raske tervisekahjustuse tekitamist ja kehalist väärkohtlemist näevad ette 4–12aastast vabadusekaotust.

Kohus teatab oma otsuse Andi edasise saatuse üle 20. mail.