/nginx/o/2015/03/20/3890679t1hfe1f.jpg)
Tänavune kevad – märts, aprill, mai – oli küll tavapärasest soojem, ent päikest jagus meile jällegi keskmisest vähem.
Kevad oli tavapärasest soojem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevade keskmine õhutemperatuur oli 5,8 kraadi, mis on tavapärasest ligi kraadi võrra soojem. Nagu tavaliseltki, oli kõige soojem kuu mai, mil temperatuur küündis keskmiselt 9,8 pügalani. Kõige külmem kevadkuu oli oodatult märts, mil keskmine temperatuur oli 2,5 kraadi.
See on aga normist ligi nelja kraadi võrra soojem, mis paneb tänavuse märtsi alates 1961. aastast soojuse arvestuses teisele-kolmandale kohale. Seevastu oli päikest tänavu kevadel keskmisest oluliselt vähem – kui kõigi aastate keskmiseks on kujunenud 596 tundi, siis tänavu kevadel saime päikest nautida vaid 562,8 tundi.
Ilmavaatluse andmeist nähtub ka, et kevad oli tänavu keskmisest sajusem – Eesti keskmine sajusumma oli 128 millimeetrit, samal ajal kui aastate keskmine on 110 millimeetrit. Sealjuures oli kolmest kevadkuust kõige kuivem märts ja kõige sajusem aprill. Viimase puhul oli sademeid lausa niivõrd palju, et pani sajuhulga poolest aprilli alates 1977. aastast kuuendale kohale.
Kõige sajusem koht oli kevadel Pärnu, kus sadas kokku maha 168 millimeetrit sademeid. Kõige kuivem oli seevastu Pakril, kus sadas pea poole vähem ehk 92 millimeetrit sademeid. Õnneks ei olnud kevadel palju lund ning viimanegi kadus 15. mail, kui Põhja-Eestis sadas lumekruupe.