Loosiauhinna andmata jätmine on keelatud

Näide elust enesest. «Naistepäeva õnneloosi» on Facebookis kommenteerinud ja jaganud tuhanded, ainus säilinud jälg sellest on aga otsimootori arhiiv – sealtsamast leiab ka nüüdseks kustutatud küsimused ilmselt pettunud osalejatelt.

FOTO: Erakogu

Tõenäoliselt jõuab kõikide Facebooki kasutajateni hulgaliselt üleskutseid klõpsata mingi lehe «Like»-nuppu ja jagada seda oma ajajoonel sõpradele, et osaleda auhinnaloosis. Eriti rohkelt korraldatakse selliseid loose pühade eel ning auhindadeks on midagi temaatilist. Paraku jäävad mõnikord jagajad lubatud loosiauhinnast üldse ilma.

«Ahvatleva auhinna puhul on lehe jagamisi lausa tuhandetes. Ettevõte saab niimoodi endale rohkelt reklaami ning ega kasutajal paari kliki tegemine ju tükki küljest ära võta. Kõik oleks näiliselt nagu hästi,» rääkis tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.

Paraku ei saa seda tema sõnul väita kõikide mängude puhul, sest alati ei jõua lubatud loosiauhind heauskse jagajani. «Auhind jääbki kas välja loosimata või «loositakse» see väljamõeldud tegelasele, keda Facebookis ei eksisteerigi. Keerulisemate skeemide puhul on «võitja» mõni loosimängu algataja sõber või üldse keegi kolmas, kes mängust tegelikult osa ei võtnud ning seega ka auhinda nõuda ei oska.»

Facebookis sellistest mängudest osa võttes tuleb tarbijal mõista, et ollakse vabatahtlikult nõus ettevõtteid oma sõpruskonnale reklaamima ning selle eest lubatud auhinna saamise võimalus sõltub nii loosiõnnest kui sellest, kui ausa korraldajaga on tegemist.

Kalda sõnul puuduvad sellistel mängudel ühtsed reeglid, loosimisi korraldatakse oma sisemisest aususest lähtudes. Samas toimib antireklaam vähemalt sama hästi kui positiivne reklaam, mistõttu tõenäoliselt ei riski lugupeetud ettevõtjad negatiivse maine tekitamisega.

«Paraku jõuab tarbijakaitseametisse pöördumisi, kus tarbija vajab nõu Facebooki loosimiste kohta, kuid ka pettuse kahtlusega. Eelmisel aastal laekus ametisse paar tosinat kaebust eksitavate tarbijamängude kohta, neist vähemalt iga neljas puudutas Facebookis toimunud mänge. Sellised pöördumised on jätkunud ka tänavu,» kõneles Pille Kalda.

«Peamiselt kurdetakse, et auhind jäetakse loosimata, lükatakse loosimist korduvalt edasi või kustutakse kampaaniainfo sootuks. Samuti on ette tulnud juhuseid, kus kaebuse sisu on põhjustatud pildi ja reaalsuse lahkhelist – pildi järgi arvati, et tegemist on suure muusikakeskusega, kuid välja loositi hoopis suur seinafoto muusikakeskusest.»

Veel on olnud rahulolematust eksliku info suhtes, näiteks kui ettevõtjal on korraga käimas mitu loosimist ning inimest teavitati tahvelarvuti võidust, ent hiljem vabandati ta ees, sest tegemist oli teise loosiga ja tema võitis hoopis kõrvaklapid.

Kalda kinnitusel reageerib tarbijakaitseamet igale laekunud kaebusele, kontrollib asjaolusid ning väljastab põhjendatuse korral vähemalt märgukirja, vajadusel ka ettekirjutuse või alustab väärteomenetluse.

Kuna auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud, on tarbijakaitseametil võimalik nõuda eksitava kauplemisvõtte kasutamise lõpetamist või sellise tegevuse eest määrata rahatrahv. Lubatud auhinna väljastamist siiski otseselt nõuda ei saa.

Tihti teevad ettevõtjad vigu teadmatusest või tähelepanematusest. Seetõttu on tarbijakaitseamet koostanud juhise meelelahutuslike tarbijamängude ja alla 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubanduslike loteriide korraldamiseks.

Tagasi üles