/nginx/o/2013/02/27/1608532t1ha91f.jpg)
Kuritegevus on justiitsministeeriumi andmetel tänavu tõusnud vaid Põlvamaal, mujal maakondades on süütegusid mullusest vähem.
Valgamaal vähenes kuritegude hulk märgatavalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaal registreeriti aasta viie esimese kuuga 238 süütegu ehk mullusega võrreldes 60 võrra vähem.
Kõige rohkem kuritegevust on jätkuvalt Harjumaal, kus tänavu viie kuuga registreeriti 6583 pahategu. Võrreldes mullusega on neid siiski 1790 võrra vähem. Kuritegude arvult järgnevad Ida-Virumaa ja Tartumaa vastavalt 1636 ja 1498 süüteoga, mida oli mullusest vastavalt 558 ja 183 võrra vähem.
Pärnumaal on tänavu jaanuarist maini registreeritud 674 kuritegu ehk mullusest 92 võrra vähem, Lääne-Virumaal aga 610 kuritegu ehk mullusest kahe võrra vähem. Üle 300, täpsemalt 320 süütegu oli veel ka Viljandimaal, kuid ka seal kahanes nende arv 265 võrra.
Järgnes Põlvamaa 293 kuriteoga ning tegu oli ka ainsa maakonnaga, kus kuritegevuse tase kasvas, seda 22 juhtumi võrra.
Võrumaal, Raplamaal ja Jõgevamaal oli viie kuuga vastavalt 281, 260 ja 212 süütegu ehk mullusega võrreldes 20, 109 ja 62 vähem.
Ülejäänud maakondades jäid süüteo arvud alla 200. Kõige vähem oli kuritegevust Hiiumaal, kus viie kuuga kogunes 35 süütegu.
Jaanuarist maini registreerisid uurimisasutused kokku 13 252 kuritegu, mida on koguni 2879 võrra mullusest vähem. See teeb langusprotsendiks 18.