Valgast ja Tõrvast tuleb pagulaste suunas vastakaid pilke

Foto: Graafika: Jüri Rüsülainen

Kuigi pagulaste vastuvõtmine on vabatahtlik ning Euroopa Komisjoni välja pakutud kohustuslikud kvoodid kõrvale lükatud, kütab teema kirgi edasi ning seda ka Valgamaal.

Mõni nädal tagasi hakkasid sotsiaalmeedias levima kuulujutud pagulaste võimalikust paigutamisest Tõrva linna. Mai lõpus käis aga Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand poliitikasaates «Foorum» välja mõtte, et elanike vähenemise ja tühjana seisva kinnisvara valguses oleks just Valga linn pagulastele sobiv koht.

«Mul pole õrna aimugi, kust need kuulujutud tekkisid. Siiralt loodan, et tegemist ei ole kellegi pahatahtliku käitumisega eesmärgiga külvata paanikat,» kõneles sotsiaalmeedias tõrvakate hulgas liikunud kuuldustest Tõrva linnapea Maido Ruusmann, kes kutsus inimesi üles kainet mõistust säilitama.

Väikelinn pagulasi ei oota

Ruusmanni sõnul on tema kui linnapea seisukoht pagulaste küsimustes väga jäik. «Minu arvamus ühtib Saku vallavolikogult valitsusele saadetud seisukohtadega,» viitas Ruusmann hiljutisele Saku vallavalitsuse pöördumisele, milles soovitati valitsusel keelduda pagulaste riiki vastu võtmisest.

Ta lisas, et linnavalitsuses ega volikogus pole teema veel arutusel olnud. «Samas olen eravestlustes linnakodanikega saanud küllalt palju minu seisukohtadega ühtivaid arvamusi.»

Ruusmann põhjendas oma vaateid ja arusaamu meedias näidatavate kaadritega. «Pildid põgenikest, keda teleris näeme, on inimsmugeldamise tulemus. Eristada tuleks neid inimesi tõelistest sõjapõgenikest, kes tõeliselt hädas ja kelle elu ohus.»

Samuti viitas linnapea Tõrva homogeensusele: linnas on alati elanud väga vähe muulasi. «Meie inimesed on kokkuhoidvad ja konservatiivsed. Neil on säilinud terve talupojamõistus ning on arusaadav, et nad muretsevad,» ütles linnapea.

Ruusmann lisas, et tema nägemuse järgi on pagulaste kultuur ja keel meie omast nii erinevad, et tema integratsiooni ei usu. «Vaatame või venelasi – ka nende integreerimine on läbi kukkunud.»

Vastutus valitsusele

Sarnaseid seisukohti võib kohata ka maakonnakeskuses. Valga mees Toivo Piller kirjutas eelmisel esmaspäeval lausa peaminister Taavi Rõivasele kirja, milles avaldas oma vastumeelsust pagulaste Eestisse tulemise suhtes.

«Kui need jõugud Aafrikast tulevad, on see Eesti lõpu algus,» oli Piller emotsionaalne. Mees ütles, et näeb pagulastes vaid ohtu. «Tegemist on loodrite, mitte tööjõuga.»

Mees lisas, et tal on valitsusele ja Riigikogu liikmetele ettepanek. «Iga valitsuse ja Riigikogu liige võtku üks kuni kolm pagulast enda hoole alla. Vastutuse peavad võtma need, kes seesuguseid otsuseid langetavad.»

Majanduslikud ja inimlikud põhjused

Hoopis teise pilguga vaatab pagulastele Valga linnavolikogu esimees Ivar Unt. «Valga linn võiks pagulaste vastuvõtmisega saada tublit majanduslikku kasu,» kõneles Unt.

Mees viitas Euroopa Liidu toetustele, mis iga pagulase vastuvõtmisega riigile eraldatakse. Unt lisas, et ka pikemas perspektiivis võiks uutest linnakodanikest kasu olla, kuna linn saaks juurde tööjõudu.

«Muidugi ei saa oodata, et pagulased oleksid valmis spetsialistid ning suudaksid teha väga spetsiifilisi oskusi nõudvaid töid,» kõneles Unt. «Kuid esialgu saaks neid tööle rakendada lihtsamate ülesannete täitmisel. Usun, et nad saaksid hakkama hoolekandeteenuste pakkujana. Näiteks võiks neid rakendada vanurite abistamises.» Undi hinnangul on väga oluline, et riiki saabujad saaksid piisavalt keeleõpet ja suudaksid seeläbi paremini sulanduda.

Küsimusele, palju pagulasi võiks Valga linn vastu võtta, andis Unt paljudele kindlasti üllatava vastuse.

«Kui mõelda, et kunagi elas Valgas 18 000 inimest ja nüüd 13 000, võiks rahvaarv kunagisele tasemele tagasi tõusta.» Siiski rõhutas linnavolikogu esimees, et tegemist on puhtalt tema isikliku arvamusega ning konkreetseid arutelusid linnas sellel teemal toimunud ei ole.

Siiski rõhutas Unt, et Valga puhul on tegemist niigi suurt hulka eri rahvusi koondava omavalitsusega ning senini on eri inimesed suutnud suhteliselt rahumeelselt ja edukalt kõrvuti elada.

Kuigi Unt tõi peamise põhjendusena välja majanduslikud kaalutlused, lisas ta, et oluline on ka inimlik faktor. «Tuleb ulatada abikäsi neile, kes seda vajavad. Me peaks tekkinud olukorda vaatama nii: on positiivne, et Eestist kui abi saajast on tänaseks päevaks saanud abi osutaja,» arvas Unt.

Võimalusi aidata on teisigi

Tõrva linnapea Maido Ruusmann on vastupidisel arvamusel. «Ma ei paneks sõltuvusse seda, et kuna meie oleme saanud Euroopa Liidult toetusi, siis peaks meie nüüd pagulastele jah ütlema.» Ruusmanni sõnul võiks Eesti panustada kriisipiirkondade rahalise toetamise või sõjalise abiga.

Ruusmann kinnitas, et on linnapeana praegu kindlalt seda meelt, et pagulasi vastu ei võeta. «Selliseid otsuseid ei tehta kindlasti kitsas ringis. Tegemist on valuliku teemaga, mis vajab avalikku diskussiooni. Kuulda tuleb võtta, mida tavaline inimene arvab.»