Toimetuse poole pöördus lastearst Aasa Põder. Ta rääkis, et töömees, kes Tagulas naise kodu juures asuvale põllule kündma läks, märkas sealsamas julget hundiperet.
Hundid liiguvad aktiivselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine rääkis, et on küll näinud maja läheduses metskitsi ja põtru, aga kiskjaid mitte kordagi. Teda paneb imestama, mis loomad teisel pool Väikest Emajõge olevast metsast inimeste lähedusse ajada võis. Ühe võimaliku põhjusena pakkus ta välja 1. oktoobril alanud ajujahi, mis loomad tavapärasest keskkonnast välja hirmutas.
Valgamaa jahimees Aare Jaama lükkas selle oletuse ümber. «Kui loomad jahti kardaks, peidaks nad end, mitte ei läheks lagedale põllule,» on ta kindel.
Emasloom liikunud kahe kutsikaga eemale, kuid isasloom seisnud ja jälginud mõnda aega ümbrust, enne kuni perele järgnes. «Ilmselt turvas oma peret,» oletab Põder.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kes tegelenud ka Eesti suurkiskjate uurimisega, kinnitas arsti oletust. «Tema ülesanne on kindlustada perele julgeolek,» kommenteeris ta.
Mati Kaal ütles, et vanad hundid õpetavad praegu kutsikaid jahti pidama, mistõttu nad põllule sattuda võisidki. «Kui hunt ei ole haavatud, ta reeglina inimest ei ründa. Looduslikku sööki on neil nii palju, et inimene pole nendele toit, vaid tülikas naaber,» rahustas ta samas.
Jaama ei osanud öelda, palju praegu Valgamaa metsades hunte võib olla. «Jahihooaeg alles algab. Alles siis, kui lumi maha tuleb, kujuneb pilt sellest, kui palju neid tegelikult on,» selgitas ta.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili andmetel oli märtsis üks pesakond võsavillemeid Tõrva all. «Huntidel on suured territooriumid ning nad liiguvad praegu väga aktiivselt,» märkis ta.