Sarvilised trügivad teedele ja võõrastele maadele

Politsei soovitus on, et kui näete lehmi sõiduteel, tuleks politseile sellest teada anda. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Viimasel ajal on korduvalt kuulda olnud uitavatest lehmadest, kes uljalt liikluskeerisesse või naabrite aeda sattunud ja seal pahandust teevad. Palju meelehärmi on tekitanud lehmapidamine suisa maakonnakeskuses.

Politsei on viimasel ajal saanud mitu teadet, et lehmad korraldavad hulga pahandust paigas, kus nad kohe kindlasti poleks tohtinud olla. Viimane taoline teadaolev intsident oli eelmisel neljapäeval Pühajärve külas, kui kümmekond lehma pääses aedikust välja ja lõhkus aeda. Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul käisid kohapeal vallaametnikud ning nüüd tegeleb juhtumiga edasi politsei.

Otepää piirkonnapolitseinik Jaana Toode sõnas, et juhtumit ei tohiks üle tähtsustada. "Probleem on palju laiem, sest lahtipääsenud loomi, kes kõrvalistel maadel kahju tekitavad, on teisigi ja igal pool. Kuna loomale vaevalt et keegi selgeks suudab teha, et naabri peenral või põllumaal ei tohi tallata, aitaks sellised juhtumeid ennetada korralik karjaaed, kust loomad välja ei pääseks."

Mõnikord mängib rolli ka inimlik eksimus. "Unustatakse näiteks värav lihtsalt korralikult kinni panna ning loomad pääsevadki liikvele," lisas Toode.

Tema sõnul oleks probleemi tekkides inimlik, et esmalt üritaksid naabrid omavahel kokkuleppele jõuda. "Head ja hoitud inimsuhted, seda eriti naabrite vahel, võimaldavad üle saada igast murest. Kui aga probleem kordub ning naaber ei näi hoolivat, et loomad ikkagi kindlalt vaid oma aedikus oleks, võib abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning varalise kahju nõude saab vajadusel esitada juba kohtusse."

Lahendust ei paista

Vahel näivad aga taolised kokkulepped pea võimatuna. Nii on juba aastaid nii linnaametnikele kui naabritele meelehärmi tekitanud lehmapidamine Valga linnas.

Eelmisel suvel sattusid märatsevad lehmad linna ja Tõlliste valla piiril asuvasse Jaanikese külla, kus nende ohvriks langesid kapsapead, kartulid, sibulapeenar ja aiamuru. Tookord ei suutnud karjane lehmi kontrollida, need tungisid naabrite aedadesse ja korraldasid seal korduvalt paraja segaduse.

Valga linnavalitsuse linnahooldusameti juhataja Arno Upruse sõnul kuuluvad kõnealuse intsitedndi põhjustanud loomad vanaprouale, kes väga pikalt oma aias lehmi pidanud. "Valgas oli omal ajal kolm inimest, kes tegelesid lehmapidamisega, kuid nüüd on meie andmetel neist jäänud vaid Galina Jantsikene Räni tänavas,« sõnas Uprus.

»Tegemist on väga pikaajalise probleemiga, millega linn kokku puutunud mitu korda. Tema naabridki on kaebustega linnavalitsuse poole pöördunud, kuid meie käed jäävad siinkohal lühikeseks. Riik ei ole meile andnud mingit võimalust olukorda õiguslikult lahendama asuda," kirjeldas Uprus olukorda.

Tema sõnul saab sekkuda, kui lehmad on linna aladel; kui nad on aga inimese enda aias, linnal sinna õigust tikkuda ei ole – see voli on vaid veterinaar- ja toiduametil.

"Põhiseaduse kohaselt on inimesel õigus looma pidada ja suurte kariloomade puhul puudub meil tegelikult õigus midagi teha. Küll saame sekkuda näiteks kasside-koerte puhul ja toimetada hulkuma läinud loomad varjupaika. Kuid hulkuma läinud lehma varjupaika ju ei vii," lisas Uprus.

Nii ei olegi linnaametnikel tema kinnitusel muud võimalust, kui üritada veenda vanaprouat, et ta loobuks lehmapidamisest linnas, kuid seni pole see tulemust andnud. «Mõni on juba nii harjunud lehmapidamisega, et see on elustiil.»

Veterinaarid hulkumisele kätt ette panna ei saa

Valgamaa veterinaarkeskuse peaspetsialisti Virgo Roose sõnul on hulkuvate kariloomadega probleemiga tegelenud ka veterinaar- ja toiduametil.

«Meil on õigus kontrollida loomapidajaid loomatauditõrje-, loomakaitse- ja söödaseaduste ning vastava loomaliigi pidamise määruse alusel, kuid see hõlmab loomade heaolu, mitte nende tekitatud kahjude kontrolli,» sõnas Roose. Ta tõdes, et kui loomad on heas toitumuses, pole neil õigust ettekirjutusi teha.

«Kahjude kannatamise korral peaksid inimesed pöörduma politsei poole,» soovitas Roose ning lisas, et kui väljapääsenud loomad on agressiivsed, peaks nende ohjeldamisel silmas pidama ikkagi enda turvalisust, sest ka kogenud loomapidajad on teinekord viga saanud.

Roose sõnul on tõsiseks probleemiks kujunemas just eakad loomapidajad, kelle jõud ei käi oma hoolealustest üle. «Loomapidamist piirata meil õigust ei ole. Sellised loomaomanikud hoolitsevad oma loomade eest väga hästi, aga sageli ei mõista, millist kahju võivad need teistele tekitada,» leidis Roose. «Nad ei pea loomi kasu saamise eesmärgil ja samas suudavad ülima täpsusega täita veterinaarametnike ettekirjutusi.»

Roose lisas, et taoliste juhtumite korral on nad üritanud loomapidajatega vestelda, et veenda neid loobuma, kuid enamasti pole see tulemust andnud.

Paraku võivad kariloomad sattuda ka sõiduteele. Näiteks kuu aega tagasi üritas kaks lehma Tõrva lähistel sukelduda liikluskeerisesse, tekitades ühelt poolt hämmeldust, teisalt ennast ja teel sõitjaid ohtu seades.

«Kui keegi märkab aedikust välja pääsenud loomi, kes ohustavad liiklust, tuleks sellest politseile teada anda,» rõhutas Jaana Toode.