Politsei on suvekuudel Valgamaal tabanud üle saja roolijoodiku

Roolijoodikud on sel aastal Eesti põhjustanud 59 õnnetust, milles on hukkunud neli ja viga saanud 78 inimest. Foto: Martin Ilustrumm

Selle aasta suvekuudel on Eesti korrakaitsjad kõrvaldanud liiklusest 1103 alkoholi tarvitanud juhti. Esmaspäeval korraldatud «Kõik puhuvad» reidi käigus kontrollisid politseinikud üle Eesti ligi 10 000 autojuhti ning pidasid kinni 40 alkoholi tarvitanud roolikeerajat.

Viimaste aastate jooksul on politsei suurendanud joobekontrollide arvu aastas 100 000 võrra. Tänavu viie kuuga on politsei kontrollinud 350 000 juhti, mida on arvuliselt enam kui pool kõigist juhtimisõigusega inimestest. Iga päev kõrvaldavad politseiametnikud teedelt keskmiselt paarkümmend juhti ehk ligemale ühe joobes juhi tunnis.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Marie Aava täpsustas, et Lõuna prefektuuri haldusalas on sel aastal tabatud 1337 alkoholi tarvitanud juhti, kellest 544 puhul on alustatud kriminaalmenetlust. Valgamaal on vastavad arvud 119 ja 43. «Suvekuudel – juunist 14. juulini on Valgamaal tabatud 29 alkoholi tarvitanud juhti, neist 13 puhul on juhil mõõdetud joobeseisund.»

Politsei- ja piirivalveameti vanemkomissari Riho Tänaku sõnul saab liikluskäitumist järelevalvega küll osaliselt mõjutada, kuid nendib, et parema liikluskultuuri kasvatamisel on vastutusrikas roll kõigil liikluses osalejatel.

«Joobes juhtimine peaks olema üheselt mõistetav tabu meie ühiskonnas, mida ei aktsepteerita mitte kellegi seltskonnas ja mitte ühegi autojuhi puhul. Olgugi, et suurem osa inimestest mõistab, et alkohol ja roolikeeramine on pöördvõrdelised mõisted, kohtab siiski veel selliseid autojuhte, kes ei oska ega taha näha uimase peaga sõiduki juhtimisega kaasnevaid ohte,» tõdes ta.

Mõned juhid hindavad Tänaku kinnitusel oma võimeid ilmselgelt üle ja usuvad pimesi, et nendega sellises olukorras õnnetust ei juhtu. «Endiselt leidub neid, kes usuvad, et nende organism suudab üle kavaldada nii füüsikaseadused kui inimkeha mõjutavad keemilised reaktsioonid. Alkoholi mõju organismile on aga peaaegu sarnane iga inimese puhul ja mõjutab märkimisväärselt meie koordinatsiooni-, reaktsiooni- ning tähelepanuvõimet. Selle vastu ei saa mitte kuidagi.»

«Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on alkoholi tarvitanud juhil 22 korda suurem tõenäosus õnnetusse sattuda, kui kainel juhil. Õnnetuses hukkumise tõenäosus on koguni 200 korda suurem kui kainel juhi,» juhtis Tänak tähelepanu ning rõhutas, et olenemata kogusest on alkoholi tarvitanuna rooli istumine mäng enese ja teiste elu või surmaga.

Selle aasta kuue kuu jooksul on alkoholi mõju all juhid põhjustanud 59 liiklusõnnetust, milles on hukkunud 4 ja saanud viga 78 inimest. Kokku on politsei üle Eesti sel aastal tabanud 4200 alkoholi tarvitanud juhti, kolmandikul juhtudel alustati kriminaalmenetlus, kuna sõidukijuht oli joobes. Kohus on sel aastal konfiskeerinud üle 50 kuriteovahendi ehk võtnud korduvrikkujatelt ära nende sõiduauto.

2014. aastal põhjustasid joobes juhid ligi veerandi (21,8% ehk 17 hukkunut) liiklussurmadest. See tähendab, et peaaegu iga neljas liiklusõnnetuses hukkunu on jätnud oma elu alkoholi tarvitanud juhi tõttu.