Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Marjadega kauplejad ja rõivamüüjad pöörasid tülli

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suvel võib Valga turul kauplejate vahel kohtade pärast naginaks minna.
Suvel võib Valga turul kauplejate vahel kohtade pärast naginaks minna. Foto: Ülla Tamm / Valgamaalane

Suvisel aia- ja metsasaaduste valmimise perioodil on Valga turul ilmsiks tulnud pingeid värske kraami müüjate ja rõivamüüjate vahel, kes vastastikku teineteist laiutamises süüdistavad.

Turupäevadel enda korjatud metsmaasikaid müüv Helju kurtis, et statsionaarsed rõivamüüjad on turul võimu enda kätte haaranud ega austa hooajalisi marjade, seente ja aiasaaduste pakkujaid. «Need müüjad, kes kauplevad hoonetes, riputavad igasuguse kahetsuseta oma riided turulaudade ümber. Ja kui keegi soovib oma kauba laudadele välja panna, ajavad nad need inimesed selle koha pealt minema.»

Eriti pidid Helju sõnul riideid müüvad turunaised liiga tegema vanemaealistele värske toidukraami või lilledega kauplejatele. «Ükspäev tuli üks vanem proua oma lilledega, aga jälle pandi riided talle ette ega lastud tal oma asju müüa.»

Naine viitas ka teisele metsmaasikamüüjale Tõnule, kes pidi samal viisil oma koha loovutama. «See pole soliidne, et nad lihtsalt tulevad ja panevad oma riided teiste inimeste kaubale ette,» nõustus Helju sõnadega vanahärra Tõnu. Mehe sõnul on sellises olukorras toimetamine küll paras närvikulu, kuid alla vanduda ta ei kavatse ning müüb turupäevadel oma metsmaasikaid edasi.

Nii Helju kui Tõnu polnud rahul ka turul kohamakse koguva ja müüjate probleeme lahendava Raivo Kuke tööga. «Raivo annab neile liiga lihtsalt järele ning on pehme iseloomuga. Meie jutu peale Raivo ainult naeratas,» kurtis Helju.

«Need boksid võiksid jääda ikka käsimüügiks. See peaks olema ju avaturg,» arvas Tõnu. Mees ütles, et muretseb Valga turu tuleviku pärast. «Turg jääb ju iga aastaga väiksemaks. Ühel hetkel tekib moment, kui polegi muud peale nende riiete.»

Turul rõivastega kauplev vene keelt kõnelev proua, kes metsamaasikamüüjate väitel peamine laiutaja on, enda sõnul aga probleemi ei näe. Enda nime avaldama mittesoostunud naise väitel maksavad riidemüüjad kohamaksu 130 eurot kuus ning kuna putka täidab puhtalt vaid laofunktsiooni, toimubki kogu müük õues.

«Meil on Raivo Kukega omavaheline kokkulepe, et ruumi olemasolul ning mitte-turupäevadel võime me oma kauba laudade ette riputada. Ja kui tulevad hooajalised müüjad, võtame rõivad eest ära,» kõneles sama proua, kelle sõnul töötavad nemad seal ikkagi aasta ringi ning müügitöö on neile püsiv elatusallikas. Vastupidiselt marjamüüjate sõnadele, laiutavad aga rõivaid müüva naise arvates hoopis marjadega kauplejad ise.

Raivo Kuke hinnagul probleemi tegelikult pole ning tegemist on pigem müüjate omavahelise konkurentsi või arusaamatusega. «Riidemüüjatel on kokkuleppe järgi lubatud oma asju tühjade lettide juures välja panna ning kui on rohkem müüjaid, nad lihtsalt võtavad oma kauba eest ära. Ruumi on turu peal kõigile ja kui on arusaamatusi või erimeelsusi, on kõik lahendatav. Tuleb ainult oma muret mulle kurta.»

Praegu püüavad vaenujalal olevad osapooled vaatamata erimeelsustele siiski õlg õla kõrval edasi toimetada.

Märksõnad

Tagasi üles