Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Jeti küla – ei mingeid lumeinimesi, vaid armsad mägiveised

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päevakeskusel on külaseltsiga hea koostöö. Seltsi üks vedajaid Aive Purason (vasakul) ja päevakeskuse juhataja Maimu Kurvits arutavad, kui palju õigupoolelst külas elanikke on.
Päevakeskusel on külaseltsiga hea koostöö. Seltsi üks vedajaid Aive Purason (vasakul) ja päevakeskuse juhataja Maimu Kurvits arutavad, kui palju õigupoolelst külas elanikke on. Foto: Ülla Tamm/Valgamaalane

Seekordne külalugu viib Hummuli valda Jeti külla. Esmapilgul veidi kummalisena tunduva ja karvast elukat silme ette toovale külanimele leidub siiski loogiline seletus. Koorküla kodulehelt võib leida teadmise, et kohalik koolmeister Karl Ruut on nime Jeti kasutanud 1833. aasta kõrtsi kohta, milles praegu tegutseb kohalik külapood.

Arvata on, et kohanimi Jeti võib olla tulnud Henriette nimest. Henriette von Golejewski oli Koorküla ja Asu mõisa omanik aastatel 1826–1867. Henriette lühike nimi on Jette, sellest siis Jettenhof (Jeti karjamõis). Varasemates kirikukirjades on kirjas Jetti ja hiljem juba Jeti. Tõenäoliselt jääb sellesse aega ka karjamõisa ehitamine.

Hoonel, kus praegu kauplus tegutseb, on märkimisväärne ajalugu. Algselt hariliku, ümberehitatud talumajana paistnud kauplus on olnud Jeti mõisa kõrts, Jeti mõis omakorda on olnud Koorküla mõisa karjamõis. Vahepeal oli majas koorejaam. Majas on ka kooliharidust antud, 1833. aastal õpetas siin kõrtsi linnasemeister lastele lugemist. Pärast sõda on siin alati kauplus olnud.

Märksõnad

Tagasi üles