/nginx/o/2015/01/08/3663907t1h9c55.jpg)
Ravimiamet teeb järelevalvet ravimite käitlemise üle apteekides, ravimite hulgimüügi- ja tootmisettevõtetes ning teistes ravimite käitlemiskohtades, nagu näiteks tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad ja müügiloa hoidjad.
Valgamaal läbis kontrolli üks apteek
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu esimesel poolaastal tegi amet inspektsioone järgmiselt:
• 52 üldapteegis ja nende haruapteekides;
• 1 hulgimüügiettevõttes;
• 4 ravimite tootmise tegevusloaga ettevõttes;
• 4 hoolekandeasutuses;
• 5 tollilaos;
• 39 ettevõtte ruumide ja tingimuste ülevaatust enne tegevusloa väljastamist.
Apteekide järelevalves pöörati jätkuvalt tähelepanu odavamate ravimite, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe, kättesaadavuse parandamisele.
Selliste hinnakokkulepperavimite kättesaadavust kontrolliti 49 apteegis. Neist 29 apteegis ei olnud müügil üht või mitut hinnakokkulepperavimit. Keskmiselt kontrolliti iga apteeki 31 toimeaine osas. Ühe kuni kahe toimeaine osas puudus hinnakokkulepperavim kolmeteistkümnes apteegis, üheksa kuni kümne toimeaine osas kolmes apteegis ning ülejäänud kontrollitud apteekides kolme kuni kaheksa toimeaine osas.
Järelevalve tulemusena võib märkida, et odavamate ravimite kättesaadavus on varasemate aastatega võrreldes jäänud enam-vähem samale tasemele. Puuduolevate ravimite arv on mõnevõrra tõusnud, mis võib olla tingitud kontrollitavate toimeainete arvu suurenemisest. Enamuses apteekides on praeguseks juurutatud süsteem, et tagada hinnakokkuleppehinnaga kaetud ravimite müügilolek.
Ravimite sihipärase ja ratsionaalse tarbimise tagamiseks on apteekril ravimit väljastades kohustus kasutajat nõustada. Apteekide inspektsioonidel on selle kohustuse täitmist kontrollitud järjest enam.
Inspektsioonide ajal kontrolliti ravimialast nõustamist 24 apteegis, neist ühes apteegis ei olnud nõustamine vajalikul tasemel. Peamiselt ei pööratud nõustamisel tähelepanu samaaegselt ostetud ravimite – enamasti retseptiravim ja käsimüügiravim – võimalikule koostoimele, mõnel juhul soovitas apteeker ise retseptiravimiga sobimatut käsimüügiravimit.
Esines juhtumeid, kus apteeker ei pakkunud toimeainepõhise retsepti korral odavamat ravimit. Mõnel juhul tegi apteeker ise valiku väljastatava ravimi osas erinevaid valikuid pakkumata.
Sagedasemad rikkumised apteekides olid seotud hinnakokkulepperavimite müügilt puudumisega. Leiti puudusi ka kvaliteedisüsteemi rakendamisel. Näiteks ei olnud tööeeskirjad ajakohased: vastutavad isikud olid määramata, õigusaktid ja nende muudatused olid töötajatele tutvustamata. Ette tuli sedagi, et apteegi ruume ei kasutatud sihipäraselt või apteegis valmistatud ravimeid ei olnud saadetud kontrolliks ravimiameti laborisse.
Inspektsiooni järgselt tegi amet ettekirjutuse kümnele apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajale. Kõige rohkem ettekirjutusi tehti hinnakokkulepperavimite müügilt puudumise tõttu – viiele apteegile.
Ettekirjutusi tehti veel kvaliteedisüsteemi puuduste, kõlbmatute ravimite käitlemise, ravimite arvestuse pidamise ja apteegiruumide nõuetele vastavuse osas. Kahele apteegile tehti ettekirjutus apteegi avamiseks ja apteegiteenuse osutamiseks vähemalt 40 tundi nädalas.
Ravimiameti ettekirjutuse mittetäitmise tõttu rakendati sunniraha kahele apteegile kokku summas 600 eurot.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk täpsustas, et 2015. aasta 1. poolaastal kontrollis amet Valgamaal ainult üht apteeki. «Mõned mured apteegiga olid, aga ei midagi sellist, mille kohta oleks tulnud teha ettekirjutus,» kinnitas ta.