Metskitsed kipuvad sõiduki ette jääma

Teele tormavad metskitsed tekitavad ohtlikke olukordi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Metskitsede arvukus Valgamaal on üsna suur ja liiklus piisavalt tihe, et kaasa tuua omavahelisi põrkumisi. Loomale lõpevad sellised kohtumised enamasti traagiliselt, inimesed seevastu pääsevad reeglina vigastusteta.

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peiteli andmetel on ainuüksi juulis Valgamaal kuuel korral teada antud auto ja metskitse kokkupõrkest. Seega võib öelda, et kitsedega kokkupõrkeid leiab aset igal nädalal. Samas ei ole tema sõnul ilmselgelt tegu ammendava loeteluga.

Seda kinnitab ka asjaolu, et eile hommikul saabus Valgamaalasele vihje, mille kohaselt metskits veidi pärast poolt seitset Hummuli vallas Asu külas asuvate suurte veiselautade lähedal teele jooksis ja hukkus. Sellest konkreetsest õnnetusest politseid Peiteli kinnitusel keegi ei teavitanud.

«Liiklusõnnetusest peab politseile teatama kindlasti juhul, kui selles saavad inimesed viga või tekitatakse varalist kahju teistele osapooltele peale iseenda. Kokkupõrkel kitsega, kus inimesed viga ei saa, politseid teavitama ei pea,» selgitas pressiesindaja.

Põhiliselt pöörduvad inimesed tema andmetel metsloomaga kokkupõrke järel politsei poole, kuna soovivad küsida abi sündmuskoha fikseerimisel ja kindlustuspaberite vormistamisel.

Otepää piirkonna politseinik Jaana Toode ütles, et metsloomaga kokkupõrke vältimiseks ei ole ühtegi head kindlat retsepti. «Sõidukijuhid peavad olema eriti tähelepanelikud kohtades, mis metsloomade hoiatusmärgiga tähistatud. See tähendab, et sõidukiirust võiks alandada. Nii jõuab looma märganuna veel reageerida ja pidurdada.»

Samas ei ole kõik metsloomade ülekäigurajad liiklusmärkidega tähistatud. Siis tuleb meeles pidada, et suurem võimalus kitse maanteel kohata on õhtust südaööni või hommikul päiksetõusust keskhommikuni. Arvestada võiks sellegagi, et kui tee kõrval üht looma näete, tasuks juba hoogu maha võtta. Karjas võib olla hulk loomi ning jälgides ühe tegevust, ei pruugi te märgata, et hoopis mõni teine peidusolevatest teele on jooksmas.

«Sage viga on, et kui loom jõuab auto eest tee ületada, annab juht signaali, loom ehmub ning püüab põgeneda. Kusjuures kõige turvalisemaks peab ta rada, mida mööda tuli ehk teisisõnu, ta jookseb tagasi auto ette,» selgitas Toode.

Märgates teel looma, soovitab ta võtta kiirus maha, lülitada ohutuled sisse ning jälgida hoolega, ega ühele loomale järgne ülejäänud karja. «Siit soovitus ka teistele autojuhtidele: kui näete enda ees teel sõitmas ohutuledega sõidukit, tuleks püüda aru saada, ega ees pole metslooma. Vastasel juhul pannakse möödasõidul iseennast suurde ohtu.»

Hukkunud ulukitest tuleb teatada keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. Olenevalt olukorrast saavad nemad kaasata vajadusel appi ka päästjad, kohaliku jahiseltsi või omavalitsuse.

INFOKAST

JUHTUMID JUULIS

19. juulil kella 22.45 paiku teatati, et Audi A6 põrkas Tõlliste vallas kokku teele hüpanud kitsega. Kits hukkus, auto sai tehnilisi kahjustusi, inimesed viga ei saanud.

17. juulil teatati, et Sangaste ja Otepää vahelisel teel jooksis metskits ette Toyota Avensisele. Masin sai ustele kriimustusi, kits jooksis metsa, inimesed viga ei saanud.

15. juulil kella 23 paiku jooksis Pühajärve külas Toyota Avensisele kits ette. Kits paiskus kraavi ja suri, inimesed viga ei saanud.

8. juulil kella 23 paiku teatati, et Puka vallas põrkasid kokku KIA ja teele jooksnud kits. Kits hukkus, inimesed viga ei saanud.

5. juulil kella 17.30 ajal jooksis kits ette Hyundaile, mis liikus maanteel Keenist Viljandi poole. Loom hukkus, inimesed viga ei saanud.

2. juulil kella 1.30 ajal öösel teatati, et Pilkuse külas hüppas kits Audi A4-le ette ja auto sõitis teelt välja. Loom viga ei saanud. Auto sõitis vastu puud, aga õnneks ei saanud ka inimesed viga.

Allikas: politsei