Seakasvataja püssirohutünni otsas

Metssea ja kodusea hübriidid. OÜ Kopra Karjamõis juhataja Jüri Koppel. Foto: Eveliis Eek / Valgamaaalane

FOTO: Eveliis Eek/

Valgamaal Tõlliste vallas hübriidsigu kasvatav Jüri Koppel on tõsises mures oma sigade pärast. Samas ei saa ta oma loomade eripära tõttu veterinaar- ja toiduameti üldisi nõudeid järgida, sest loomad ei talu sees pidamist.

Valgamaal Tõlliste vallas metssea ja kodusea hübriide pidav Jüri Koppel on oma sigade tõttu kimbatuses. Tema loomad on oma olemuselt sellised, et neid ei saa pidada suletud ruumis, samas veterinaar- ja toiduameti ohutusmeetmed näevad seda ette.

Seetõttu on mehel luba oma loomi väljas pidada. «Kunagi suri mul üks loom ära. Kui poleks aga olnud taudijuhtumeid õhus, oleks mulle tehtud ettekirjutus selles, et piinan loomi ja seetõttu suri siga ära. Seetõttu tulebki neid loomi vaatamata kõigele väljas pidada,» sõnas Koppel.

Tema sõnul võib samas pidada suisa väikeseks imeks, et sigade Aafrika katk pole tema õuele jõudnud. Enda sõnul on ta juba mõnda aega katku tõttu elanud otsekui püssirohutünni otsas. «Mõtlesin, et olen esimeste seas, kes selle endale saab, aga nagu näha pole ma isegi mitte kolmas,» vihjas mees teisipäeval ilmsiks tulnud juhtumitele.

Koppel arvas, et mõnel juhul võisid marjulised katku levikus tõesti süüdi olla – nagu arvas eile Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee. «Võib-olla keegi puhastas näiteks eesruumis marju ja sealt levis viirusetekitaja mujale.»

Vaatamata sellele, et on kehtestatud karmid bioohutusmeetmed, on Koppeli hinnangul tegu üsna ühepoolse võitlusega. «Võime ju igalt poolt üritada oma jõududega katku eemal hoida, pestes ruume ja riideid, kuid väheusutav, et sellega suudame levikule piiri panna.»

Mehe sõnul on tekkinud olukorra taga ka riigi enda vähene tegevus. «Peaks põhjalikumalt tegelema selle probleemiga, sest tegelikkuses on ju metssead riigi probleem ja kui tegemist on haigestunud loomaga, peaks riik ikkagi mingil viisil sekkuma. Praegu on aga riigi tegevus olnud minimaalne. Nad küll nõuavad, kuid ise on seni teinud vähe.»

Koppeli sõnul oleks üks võimalus haiguse levikule piir ette seada vaktsiini väljatöötamine, kuid seni pole maailmas sellega kuigi kaugele jõutud – seakatk on ametlikult seni ravimatu.

Hübriidsigade pidaja sõnul käivad ametnikud pidevalt tema juures kontrollimas olukorda, kuid lahenduse suhtes jääb mees skeptiliseks.

Kõige kiuste üritab Jüri Koppel jääda positiivseks. «Levik on tegelikult suhteliselt juhuslik ning kõik, mis ei tapa teeb tugevamaks.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles