/nginx/o/2014/05/19/3044558t1hf26e.jpg)
Tööinspektsiooni poole pöördus inimene, kes oli enda teada sõbraga nii-öelda mustalt tööl. Nagu pöörduja tunnistas, mõnel päeval nad tööle ei jõudnud.
Väidetav tööluus tekitas probleemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest tekkiski probleem. «Tööandja ei maksnud meile seda raha ära, mille teeninud olime. Väidab, et meie rikkusime oma kohustusi, kui tööle ei tulnud. Me aga polnud kohustatudki tööle minema, sest puudusid töölepingud,» avaldas kodanik arvamust.
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi selgituse kohaselt ei tähenda aga kirjaliku töölepingu mittesõlmimine tööandjaga, et inspektsiooni poole pöörduja ja tööandja vahel puudus töösuhe. «Töölepingu seaduse kohaselt on töötaja kaitse tagatud sellega, et töötaja tööle lubamine võrdub töölepingu sõlmimisega ning kirjaliku vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.»
Seadus eeldab tema sõnul tööülesannete täitmise alustamisel ja tööle lubamisel töösuhte olemasolu. Seega ei sõltu töölepingu kehtivus vorminõude täitmisest, kuna tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud ja sõlminud näiteks suulise lepingu.
«Töötajal on õigus nõuda tööandjalt kirjalikku lepingut igal ajal ja tööandjal on kohustus leping vormistada kahe nädala jooksul. Kui tööandja ka siis kirjalikku lepingut ei sõlmi, võib lepinguta töötamise kohta vihje teha tööinspektsioonile e-posti aadressil vihje@ti.ee.»
Mustkivi kinnitas, et kui poolte vahel on tööleping – kirjalik või suuline –, on pooltel kohustus lepingut täita. «Tööandjal on kohustus kindlustada töötaja tööga ning maksta tehtud töö eest tasu vähemalt kord kuus, töötaja on kohustatud tegema tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal.»
Kui töötaja ei ilmu mõjuva põhjuseta tööle, on Mustkivi sõnul tööandjal õigus teha töötajale hoiatus ning rikkumise jätkumisel tööleping töökohustuste rikkumise tõttu üles öelda.
«Kui tööandja tõendab, et töötaja toime pandud töökohustuste rikkumise ehk tööluusi tõttu on talle kahju tekkinud, võib ta töötajalt nõuda selle hüvitamist. Töötaja nõusolekuta ei ole aga lubatud kahju summat töötasust kinni pidada. Tööandjal on vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal, e-mailiga jne),» selgitas tööinspektor-jurist.
Ta lisas, et nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
«Seega peab tööandja sõltumata kirjaliku lepingu olemasolust töötajale tehtud töö eest töötasu välja maksma. Kui on olemas tõendusmaterjal (e-mailid, fotod, tunnistajad), et olete antud tööandjaga seotud, on võimalik saamata töötasu nõudes pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Saamata töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat,» täpsustas Mustkivi.
Töövaidlusavalduses peaks tema sõnul kirjeldama lühidalt asjaolusid: millised olid suulised kokkulepped tööandjaga enne tööleasumist. «Samuti peate ära näitama saamata töötasu suuruse ning arvestuskäigu.»
Kogu eelneva kokkuvõtteks võib Mustkivi kinnitusel öelda, et kuigi töötajaga ei ole sõlmitud kirjalikku lepingut, ei tähenda see automaatselt, et ta on mustalt tööl ja võib käia tööl oma äranägemisel. «Töösuhtes on kohustused nii töötajal kui ka tööandjal.»
Kuna töötamise alustamine tuleb tööandjal registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks, siis kahtluse korral, kas ollakse ikka ametlikult tööl, on inspektor-juristi sõnul soovitatav oma andmeid kontrollida esimesel võimalusel maksu- ja tolliameti kodulehelt.