Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kuhu nad kaovad?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Piret Karu
Copy
Kadunud kuueaastane poiss leiti sauna alt hommiku eel elusa ja tervena, kuid alajahtununa. Poisi leidnud Alar näitab, kuhu on laps võimeline peitu pugema, kui ta on üksi ja tal on hirm.
Kadunud kuueaastane poiss leiti sauna alt hommiku eel elusa ja tervena, kuid alajahtununa. Poisi leidnud Alar näitab, kuhu on laps võimeline peitu pugema, kui ta on üksi ja tal on hirm. Foto: Erakogu

Mõni nädal tagasi kirjutas Postimees, et 43 inimest on Eestis kadunud nii põhjalikult, et politsei ega lähedased pole suutnud neid leida juba kauem kui kaks aastat. Nende seas on vägagi erinevaid inimesi: noori ja vanu, eestlasi ja mitte-eestlasi, elu hammasrataste vahele jäänuid ja hinnatud spetsialiste.

Sama erinevad, kui on kadunud inimesed, on kaotsimineku motiivid. On neid, kes jäävad kadunuks omal soovil ega tahagi, et lähedased neid kunagi leiaks. Samuti neid, kes seenele või marjule minnes eksivad ning metsas oma jõuvarud viimseni ära kulutavad. Mõni inimene aga kaob kellegi teise süü tõttu: sellisel põhjusel kaotsiläinuid on politsei kinnitusel teadmata kadunute seas siiski väga väike osa.

Olgu kaotsimineku põhjus ükskõik milline – pea alati leidub keegi, kellele ligimese kadumine on tõeline šokk. Samas ei tohi sellisel šokil lasta end halvata ja tuleb teha kõik endast olenev, et lähedane kiiresti leitaks.

Märksõnad

Tagasi üles