Mõni nädal tagasi kirjutas Postimees, et 43 inimest on Eestis kadunud nii põhjalikult, et politsei ega lähedased pole suutnud neid leida juba kauem kui kaks aastat. Nende seas on vägagi erinevaid inimesi: noori ja vanu, eestlasi ja mitte-eestlasi, elu hammasrataste vahele jäänuid ja hinnatud spetsialiste.
Sama erinevad, kui on kadunud inimesed, on kaotsimineku motiivid. On neid, kes jäävad kadunuks omal soovil ega tahagi, et lähedased neid kunagi leiaks. Samuti neid, kes seenele või marjule minnes eksivad ning metsas oma jõuvarud viimseni ära kulutavad. Mõni inimene aga kaob kellegi teise süü tõttu: sellisel põhjusel kaotsiläinuid on politsei kinnitusel teadmata kadunute seas siiski väga väike osa.