Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Seakasvatustele kehtivad nõuded karmistuvad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Copy

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas seoses sigade Aafrika katku puhangutega farmides määruse, millega karmistuvad seakasvatustele ja majapidamistele kehtivad bioohutusnõuded. Uute nõuetena rakenduvad ooteaeg söödale ja allapanule ohutuse tagamiseks ning 1. septembrist sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastuse nõue.

«Kuna tegemist on väga nakkava ja agressiivse taudiga, jõustuvad uued nõuded eranditult kõigile seakasvatajatele üle Eesti,» ütles minister Urmas Kruuse. «Kõik seakasvatajad peavad lisaks peamiste ohutusmeetmete hoolsale rakendamisele koostama bioohutuskava, milles kõik tegevused fikseeritud ja kontrollitavad. Kava täitmise üle arvestuse pidamine annab loomapidajale kindluse, et ta on ka tegelikult kõiki nõudeid järginud.»

Sigade Aafrika katku ohu tõttu rakenduvad rangemad bioohutusnõuded kõigile seakasvatusettevõtetele ja sigu pidavatele majapidamistele üle Eesti. Olulisemad muudatused tõrje-eeskirjas:

* sigade pidamine suletud ruumis nii, et on välistatud kokkupuude teiste loomadega;

* sigade sööt peab olema eelnevalt kuumtöödeldud või vähemalt 30 päeva enne sigadele andmist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs söödale;

* sigade allapanu peab olema vähemalt 90 päeva enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs;

* keelatud on sööda, allapanu ja inventari viimine ühe loomakasvatushoone territooriumilt teise;

* keelatud on haljassööda toomine seakasvatushoone territooriumile;

* keelatud on kütitud või surnult leitud metssea korjuse toomine loomakasvatushoone territooriumile;

* veovahendite ja inimeste sissepääs loomakasvatushoone territooriumile peab toimuma üksnes desobarjääri kaudu;

* loomapidaja peab koostama farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava ning pidama arvestust selle täitmise kohta;

* loomakasvatushoone territoorium peab olema tarastatud nii, et on välistatud muude loomade ligipääs ettevõttes kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele.

Jätkuvalt peab loomapidaja tagama, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid. Loomapidaja peab selgitama rakendatavaid bioohutusmeetmeid kõigile loomapidamises osalevatele inimestele ning nõudma kõigilt töötajailt või pereliikmeilt täiendavate bioohutusnõuete järgimist peale metsas viibimist.

Loomakasvatushoone tarastamise nõue peab olema täidetud üleminekuajaga hiljemalt 1. septembriks. Samuti on 1. septembrini aega loomapidamise ümberkorraldamiseks siiani VTA eriloa alusel sigu väljas pidavatel seakasvatajatel. Ülejäänud määruses kehtestatud uued nõuded jõustuvad esmaspäevast 10. augustist.  Sigade Aafrika katku puhangu korral farmis võivad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki kehtivaid bioohutusnõudeid.

Viimati jõustusid rangemad bioohutusnõuded alates 1. maist.

Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati juuli keskpaigas Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Praeguseks on sigade Aafrika katku diagnoositud koduseafarmides Viljandi-, Valga-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Tagasi üles