Lätlased tahavad eesti keelt juba lasteaias õpetama hakata

Eesti keele õpik.. Foto: Margus Ansu.

Valka linnajuhtide seas idaneb idee hakata kõigile Valka lasteaialastele eesti keelt õpetama. Paraku võivad ideele takistuseks saada nii rahapuudus, õpetajate nappus kui poliitiline foon.

Idee oli Põhja-Läti ajalehe Ziemeļlatvija ajakirjaniku Aldis-Māris Dubļānsi sõnul Valka kihelkonnaduumas arutusel juuli lõpus. «Mõnigi linna juhtkonda kuuluv isik leiab, et see pakuks noortele muu hulgas hiljem paremaid võimalusi Lõuna-Eestis, sealhulgas Valgas tööd leida.»

Samas rõhutas ajakirjanik, et plaan on veel puhtalt mõtte tasemel. «Eelkõige jääb kõik praegu rahapuuduse taha. Duuma istungil kõlas arvamus, et idee elluviimist võiks toetada suisa riiklikul tasandil: riigieelarvest eraldatava rahaga.»

Läti-Eesti instituudi direktor Daina Jüristo tunnistas, et kuigi Valkas asuv instituut tegeleb muu hulgas kahe riigi kultuuri- ja haridusalaste sidemete edendamisega, ei ole keegi Valka kihelkonnaduumast neile ideest rääkinud.

Samas on tema kinnitusel juba mõnda aega Valkas kõneldud, et naaberriigi keele õppimise tingimusi tuleks parandada. Seni ongi taoliste võimaluste arendamine jäänud eelkõige rahapuuduse taha.

Ka Valga linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhataja Anneli Rants nõustus, et naabrite keele ja kultuuri tundmine ei jookse mööda külgi maha. "On ju meeldiv, kui meid emakeeles tervitatakse või meiega selles keeles lausa pikemalt juttu aetakse. Iga keele oskus on suur rikkus ja koos vastava maa eripära tundmisega loob see palju uusi võimalusi. Kaksiklinnas Valgas-Valkas on ju hea eesti ja läti keelt vastastikku praktiseerida."

Plaan hakata kõigile lasteaialastele õpetama eesti keelt eesmärgiga anda tulevikus Läti noortele laiemad õppimis- ja töövõimalused on tema hinnangul suur ettevõtmine. "Hoiame naabritele pöialt, et see õnnestuks.«

Valga koolide õpilastel ja nende vanematel oli tema sõnul suur huvi läti keele vastu 2007. ja 2008. aastal. »Siis õpetasime läti keelt huviringi tunnina kõikides Valga munitsipaalkoolides vabatahtlikkuse alusel kokku 120 õpilasele. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga oli tagatud ka rahastus. Kahjuks järgnevatel aastatel huvi rauges ning enam õppegrupid ei komplekteerunud."

Läti keele süstemaatiline õpetamine Valga lasteaedades ja koolides tulebki tema sõnul kõne alla vaid siis, kui on õppidasoovijaid. "Samas on olukordi, kus haridusasutus ei saa arvestada lastevanemate ja õpilaste huvidega, sest õpetamise eeldus on nii õpetaja kui õppematerjalide olemasolu. Ei pruugi aga olla lihtne leida kvalifitseeritud õpetajaid.«

Daina Jüristo tunnistas, et sobivate õpetajate mitteleidmine võib saada saatuslikuks ka plaanile väikestele valkalastele lasteaias läti keelt õpetama hakata. »On küll päris palju inimesi, kes räägivad nii eesti kui läti keelt. Näiteks notarid väidavad, et läti-eesti tõlke on siin kandis küll ja veel. Kui aga tahame õppinud pedagooge, tekib küsimus, kui suured nõudmised neile esitada.«

Jüristo sõnul võiks idee edasiarendamiseks samas julgustust saada Valka kunstikooli edukast käivitumisest. »Seal saavad hakkama ka eesti lapsed, sest õppejõud oskavad seletada eesti keeles. Tegu on asutusega, kus töö käib suisa neljas keeles: eesti, läti, vene ja inglise.«

Endise Vormsi vallavanemana oli Jüristol võtta ka julgustav näide sealt kandist. »Vormsil ja Noarootsil saavad lapsed õppida paikkonnas ajalooliselt olulist rootsi keelt. Valgas-Valkas oleks kaksiklinna teise poole keele õppimisel isegi suurem praktiline tähtsus – tegu on selles mõttes väga spetsiifilise kohaga.«

Õpetajate mitteleidmisest hoopis suurema ohuna plaanile näeb aga Jüristo seda, et idee võib tekitada nurinaid Läti venekeelse elanikkonna seas. »Vene lasteaeda meil ju enam pole – sestap võidakse asi poliitiliseks keerata, kui eesti keele õpet vene keelest enam tähtsustame.«

Jüristo avaldas arvamust, et kui ilus plaan ka esialgu ei käivitu, oleks väga kena, kui nii Valga lasteaedade eesti, vene kui muust rahvusest mudilased Läti lasteaedadega tihedamalt läbi käiks. »Näiteks võiks teha kuu aja jooksul palju kohtumisi – see oleks omalaadne keelekümblus.«

Anneli Rants ütles, et Valga-Valka haridusasutused teevad juba praegu omavahel koostööd. »Osaletakse üksteise üritustel ja läbi selle õpitakse tundma vastaspoole keelt ja kultuuri. Näiteks on meie lasteaedade lapsed lausa suurel laval esinenud lätikeelsete lauludega."