Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kuidas käituda palava ilma korral?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisi Ploom
Copy
Suvine Pedeli rand. Foto on illustratiivne.
Suvine Pedeli rand. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Palavad ilmad ohustavad kroonilisi haigusi põdevaid inimesi ja lapsi. Ettevaatlikud peaksid olema eelkõige kroonilisi haigusi, nt kõrgvererõhutõbe ja südamehaigusi põdevad inimesed, sest sageneda võivad südameatakid ja tõusta vererõhk.

Kuna kõrge temperatuur, niiskus ja tugev päikesekiirgus põhjustavad vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu või päikesepõletusi, on enam ohustatud ka väikelapsed ja üle 65-aastaseid täiskasvanuid ja samuti ülekaalulised.

Kuna hetkel on tegemist äärmusliku kuumusega Eesti tingimustes, siis oma tervise kaitsmiseks võimalusel hoiduda jahedamatesse ruumidesse või järgida järgmisi nõuandeid:

  • Päikese käes viibides kasuta päikesekaitsetooteid, mis kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirguse eest; 
  • päikesekaitsetooteid tuleb kanda nahale regulaarselt ja piisavas koguses;
  • väldi pikaajalist päikese käes viibimist keskpäeval, kui päikesekiirgus on kõige intensiivsem;
  • väldi organismi vedelikukaotust, selleks joo võimalikult palju vedelikku, soovitavalt gaasita mineraalvett. Samuti ei tasu oodata janutunnet vaid juua umbes 2 - 4 klaasi vedelikku tunnis;
  • kanna päikese eest kaitsvaid heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille;
  • hoia imikuid ja väikelapsi otsese päikesekiirguse eest;
  • pea meeles, et päikesekaitsevahendeid peab kasutama ka kergelt pilvise ilmaga, sest 90% UV-kiirgusest tungib läbi pilvede;
  • vesi pakub UV-kiirguse eest minimaalset kaitset ning veest peegeldunud kiired võivad riski suurendada;
  • päevitada ei tohi mõnede ravimite tarvitajad. Sellekohast nõu annavad arstid ja apteekrid;
  • kuumus ja päike on vastunäidustatud osade krooniliste ja nakkushaiguste puhul;
  • ära liialdada kohvi ja alkoholiga, sest need suurendavad vedelikukadu;
  • ära jäta väikelapsi ja lemmikloomi suletud üksi autosse;
  • võimalusel piira füüsilist tegevust kuumas;

Millal on tegu kuumarabandusega?

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10 kuni 15 minutiga tõusta kuni 41° C või rohkem. Kuumarabandus võib põhjustada surma või püsiva puude kui kiiresti esmaabi ei osutata.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:

  • Kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)
  • Punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)
  • Pulsisageduse kiirenemine
  • Tuikav peavalu
  • Peapööritus
  • Iiveldus
  • Meeltesegadus
  • Teadvusetus

Kuidas aidata kuumarabanduse ohvrit?

Kui kuumarabanduse nähud ilmnevad, võib olla tegemist eluohtliku olukorraga, mis nõuab viivitamatut abi. Kutsu kohe kiirabi, kuni abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

  • Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;
  • Jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.  Näiteks, paiguta inimene jaheda dušši alla; pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud käsnaga või märgade jahedate rättide või paberiga ja võimalusele lehvita talle jahedamat õhku (ventilaator, konditsioneer jne);
  • Mõõda aegajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

Allikas: Terviseamet

Märksõnad

Tagasi üles