Mitu hektarit metsa põles ilmselt hooletute marjuliste pärast

Turbase pinnase all hõõguvaid tulekoldeid saab pärast suurest tulest võitu saamist veel kaua kustutada.

FOTO: Arvo Meeks

Hummuli vallas Valgjärve lähedal põles pühapäeval mitu hektarit metsa. Kuidas tuli alguse sai, on selgusetu. Päästjad kahtlustavad hooletuid marjulisi.

Pühapäeval kella 17.01 ajal sai päästeamet teate, et Hummuli vallas Jeti külas põleb  mets. Erinevatel andmetel oli tules 3,4 kuni 4 hektarit riigimetsa majandamise keskusele (RMK) kuuluvat metsa Koorküla Valgjärve lähedal.

Põlengu suure ulatuse tõttu reageerisid päästjad juhtunule suurte jõududega. Kohale sõitsid Valga, Tõrva ning Abja-Paluoja kutselised päästjad ning Otepää vabatahtlikud paakautoga. Seejuures kasutasid nii Valga kui Abja-Paluoja päästjad kustutustöödel ka ATVsid.

Kustutustööd jätkusid eile

Päästjad piirasid tule leviku lähedal asuvasse metsanoorendikku ning metsa kustutustööd kestsid pimedani. Ööseks saadi olukord kontrolli alla ning päästetööd katkestati. Eile varavalges tulid päästjad olukorda kontrollima. Nagu kinnitas Valgamaalasele kohapeal viibinud päästetööde juht Gehrt Kompus, on kustutustööd lõpusirgel ja kuigi eilegi olid päästjad kohal suurte jõududega, tule levikuohtu tema kinnitusel ei ole.

«Hommikul, kui uus vahetus tööle tuli, panime plaanid paika ja nüüd loodame, et saaks kella kuueks-seitsmeks ära,» informeeris Kompus eile lõuna paiku tööde käigust. «Tööd on siin veel omajagu, pealegi on tagapool hästi tihe noorendik, kuhu raske ligi saada.» Raskeks tegi kustutustööd lisaks vahepeal tõusnud tuulele ka pikk sõit veevõtukohani – mööda liivaseid looklevaid metsateid paar kilomeetrit Õhne jõeni.

Väikesed, aga tublid ATVd

Selliste põlengute puhul määrab kustutustööde kestuse ka pinnas. Sel korral õnneks ei olnud liiva kattev turbakiht väga paks ja hõõguvaid koldeid on lihtsam likvideerida, päästjate sõnul olnuks näiteks rabas olnud olukord palju hullem. Selle toimingu juures paistsid tubli töö ära tegevat ATVd, mis puude vahel vabalt liikuda said, ja nii said hõõguvad tulekolded kiirelt kustutatud.

Abja päästjad, kes järjekordse veekogusega paakautot oodates parasjagu väikesel pausil olid, ütlesid, et ATV on vaatamata vaatamata oma üsna väikesele, ainult 100-liitrisele veepaagile maastikul tõhus tööriist. Vesi tuleb kõrgsurvega ja seetõttu on kulu väike. Nende seisukoht oli, et selliste tulekahjude korral on võimalus hullemaks alati olemas. «Hea, et on olemas korralikud juurdepääsuteed. Vahel ei ole võimalik muud teha, kui põlemist pealt vaadata, sest autodega ei pääse ligilähedalegi.»

Iseenesest mets naljalt ei sütti

«Eks see ikka marjuliste lohakus on, iseenesest ei lähe midagi põlema,» oli ühe päästja selge seisukoht. Ka päästetööde juht ei osanud esialgu põlengu põhjuste kohta midagi täpsemat öelda, kuid avaldas samuti isiklikku arvamust, et tuli võis pääseda lahti metsas marjul-seenel käijate hooletusest. Marjametsad paistsid seal kandis tõepoolest olevat, seega olid päästjate oletused igati õigustatud.

RMK Valgamaa metskonna metsaülem Risto Sepp möönis, et metsad ongi praegu väga tuleohtlikud, sest see vähene vihm, mis on tulnud, metsaalusele suurt ei mõju. «Ja eks enamik tulekahjusid juhtu ikka inimese hooletuse tõttu, metsaskäijad peaksid aga olema eriti ettevaatlikud.»

Edasine järelevalve põlengualal ongi omaniku ehk RMK pärusmaa. «Päästeametiga on meil selline koostöölepe, et kui on tuli, siis nemad kustutavad ja teatavad meile. RMK, kui on teada saanud toimunud põlengust, hoiab edasisel silma peal.»

Mis selliselt põlenud alusmetsaga männikust edasi saab? «Eks ootame ja vaatame,» sõnas Sepp. «Kui ainult pealmine korp on põlenud, elab puu selle üle, kohe me metsa maha võtma ei kiirusta. Aeg näitab, kevadel peaks juba pilt selgem olema. Noorendikku kahjustab tuli rohkem, tõenäoliselt tuleb see maha võtta.»

Metsasaaduste kogujaile ja muudele metsaskäijatele paneb metsaülem aga südamele, et tuld tohib metsas teha tõesti ainult selleks ette valmistatud kohas. «Selleks ju RMK neid puhkekohtasid loob, koguni sädemepüüdjatega lõkkekohad on olemas. Mingil juhul ei tohi suvalisse kohta uitmõtte ajel lõket püsti panna. Praegu on ju kuiv ja prognoos ei anna niipea veel vihmalootust.»

Tõepoolest, sel nädalal jätkuv kuiv ja soojapoolne ilm on toonud kaasa suurenenud tuleohu. Riigi ilmateenistuse andmetel näitab tuleohukaart Valgamaal Läti piiri lähedal suurt tuleohtu tähistavat erkoranži laiku, mis hõlmab enam kui poolt maakonda.

Ilmateenistuse andmetel jaotatakse tuleohtlikkus viide klassi. Valgamaal on see klass neljas, mille puhul veel metsamineku keelamiseks alust ei ole, kuid kuiva ilma jätkudes võivad kohalikud omavalitsused ja metsaomanikud rakendada metsasviibimise keeldu.

Tagasi üles