/nginx/o/2015/06/03/4138445t1ha9e2.jpg)
Maanteeameti tellitud uuringust «Kõrvalised tegevused liikluses» selgub, et suur osa Eesti sõidukijuhtidest kasutab sõidu ajal mobiiltelefoni ning kolmandik on sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikku olukorda.
Suur osa juhtidest kasutab sõidu ajal mobiili
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameti ennetustööosakonna juhataja Monika Heinranna sõnul on kahetsusväärne, et inimesed ei mõtle sellele, kuidas juhtimise ajal kõrvaliste tegevustega tegelemine nende liiklemist segab. «Inimesed ei teadvusta endale ohte ning võtavad mobiiltelefoniga rääkimist roolis juba enesestmõistetavalt,» selgitab Heinrand.
Tema sõnul tellis maanteeamet uuringu just seetõttu, et mobiili kasutamine roolis on viimastel aastatel sagenenud ning tänavapildis näeb üha sagedamini liiklejat roolis tegelemas kõige muu kui sõiduki juhtimisega.
Käesoleval kevadel läbi viidud uuringu tulemuste kohaselt kasutab 70% Eesti juhtidest sõidu ajal mobiiltelefoni. Nendest 99% vastab roolis olles kõnedele ja 77% helistab ise oma pereliikmetele. Telefoni kasutatakse roolis ka pildistamiseks ja tekstisõnumite või sotsiaalmeedia postituste lugemiseks. 6% kasutajatest tunnistas, et loeb roolis olles ka uudiseid ja surfab internetis.
Uuringu kohaselt on 34% juhtidest sattunud viimase kahe aasta jooksul roolis telefoni kasutades ohtlikesse olukordadesse. Sagedamini on seetõttu kadunud tähelepanu liikluse suhtes ja aset leidnud sõidukiiruse langemine.
Palju juhte on sattunud aga kõrvaliste tegevuste tõttu ka märksa ohtlikumatesse olukordadesse, nagu näiteks auto kaldumine kõrvalritta, äkkpidurdused, liiklusmärkide, jalakäijate või valgusfoori mittemärkamine.
Lisaks selgub, et kõige enam satutakse ohtlikesse olukordadesse roolis kõnesid vastuvõttes, rääkides ja numbrit valides. Ka navigaatori vaatamine hajutab roolis olles sõidukijuhtide tähelepanu. 19% liiklusohtlikest juhtudest on seotud just navigatsiooniseadmega.
Kõige ohtlikumaks kõrvaliseks tegevuseks peavad vastanud ise mobiiltelefoniga tekstsõnumite saatmist, mida pidas väga või pigem ohtlikuks 95% elanikest. Sellele järgnesid meikimine/sättimine (88%), mobiiltelefoniga rääkimine (64%) ning söömine/joomine (55%).
Kuigi uuringust selgub, et 70% Eesti juhtidest kasutab roolis olles mobiiltelefoni, siis 75% autojuhtidest ei pea siiski roolis olemist telefoni teel asjaajamiste jaoks sobivaks ning 87% väidab, et proovib vältida telefoni kasutamist roolis olles.
Samal ajal tunnistab 44%, et ainuüksi sõidu ajal telefonihelina kuulmine hajutab nende tähelepanu ning 29% arvab, et telefoni kasutamine ei sega kuidagi juhtimist. Olles ise kaasreisija, sooviks seitse kümnest vastanust, et juht keskenduks sõidu ajal liiklusele ega räägiks telefoniga.
Heinrand leiab, et kahjuks on telefoni kasutamine roolis tegevus, mille üle palju ei mõelda, kuna 66% vastanutest väitis, et ta võiks telefoni roolis olles ka üldse mitte kasutada.
Käesoleval kevadel läbi viidud uuringu eesmärk oli selgitada telefoni kasutamise ja muude juhtimiselt tähelepanu hajutavate tegevustega seonduv. Uuring viidi läbi internetis 11.–21. mail, vastanute hulka kuulus 1000 vastajat vanuses 15+. Tegemist oli esindusliku valimiga ehk läbilõikega Eesti rahvastikust.
Tänasest algab ka maanteeameti kõrvalistele tegevustele suunatud ennetuskampaania «Kui juhid, siis juhi», mille eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, et sõidu ajal ei tohi tähelepanu hajutavate tegevustega tegeleda.
Kampaaniaga on ühinenud Tapa autokool, LRK Autokoolitus, Aide autokool ja Võrumaa autokool, mis pakuvad kampaania ajal pimedasõidu koolituse käigus õpilastele praktilist võimalust proovida simulaatoris tähelepanu hajutavate tegevuste mõju liiklemisele.