Teisipäeval saabus teade uuest seakatkujuhtumist Valgamaal. Tõlliste vallas Vilaski külas Kopra Karjamõisas läheb hukkamisele 120 vabapidamises olnud hübriidsiga.
Lahti läheb jaht hübriidsigadele
Farmil oli eriluba sigu välitingimustes pidada, kuna mets- ja kodusea ristandid ei ole mõeldud laudas pidamiseks.
«Nakatunud sead hukatakse. Praegu käivad Valgamaa jahimeeste ühistuga läbirääkimised, et sead võimalikult kiiresti tabada ja seejärel hukata. Samas tuleb silmas pidada, et ristandsead aedikust välja ei pääseks,» kommenteeris Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee.
«Nii hukatud kui juba surnud loomad hävitatakse hiljem ettevõttes Vireen, mis asub Väike-Maarjas,» lisas ta.
Kopra Karjamõisa juht Jüri Koppel tõdes juba esimeste seakatkujuhtumite ilmsiks tulekul Valga- ja Viljandimaal, et istub sisuliselt püssirohutünni otsas ja imestas isegi, et tema hübriidsead juba siis nakatunud ei olnud.
Veresaun püssipaukude saatel
«Kahtlus, et Kopra Karjamõisas on arvatavasti midagi sees, oli juba varem,» tunnistas Tõlliste vallavanem Madis Gross. Ta kinnitas, et vald toetab seakasvatajat kõigega, millega vähegi võimalik.
«Tema ei saanud oma sigu laudas pidada, vaid pidi neid hoidma välitingimustes,» sõnas Gross ja lisas, et jahiseltsiga on juba vesteldud ning nüüd tuleb korraldada sigade hävitamine. «Ilmselt on tulemas paras veresaun, kuna need loomad tuleb üles otsida.»
Nii võibki varsti kuulda piirkonnast jahimeeste püssipauke, kui käimas on sigade sundhukkamine.
Iga seakatkujuhtumiga on õhus taas küsimus: kuidas saavad hakkama naabrid, kes sigu kasvatavad? Madis Grossi kinnitusel selles piirkonnas suuri seakasvatusi ei ole. «Kuid mõni väikepidaja võib sellegipoolest olla.»
Valga maavanem Margus Lepik kehtestas seafarmile karantiini. Taudipunkti ümber kehtestati kolme kilomeetri ulatuses ohustatud ja seitsme kilomeetri ulatuses järelevalvetsoon. Taudistunud ala sisse jääb kolm farmi, kus sigade arv jääb vahemikku kaks kuni 52. Vastavad kitsendused koos kaardiga on leitavad Valga maavalitsuse kodulehelt.
Seakasvatajatel ees keerulised ajad
Grossi sõnul on seakasvatajatel ees väga keerulised ajad. Samas avaldas ta imestust, miks ei ole keegi lähemalt uurima hakanud seakatku leviku põhjuseid, kuigi Euroopas on seakatk sees juba pikemat aega. «Liikumas on nii palju erinevat informatsiooni, mistõttu on ringlemas väga palju spekulatsioone ja tohutult infomüra.»
Valgamaa Põllumeeste Liidu juhataja Jaan Bachmanni sõnul maakonna loomakasvatajad praegu väga ei kurda. «Eks piirangud on neid samuti pigistanud, aga kui kõik bioohutusmeetmed on täidetud, hüvitatakse neile ka hävitamisele läinud sead.»
Bachmanni sõnul ei ole praegu rahaliselt väga vahet, kas siga viia kombinaati või läheb see katku tõttu hävitamisele ja kahju hüvitamisele. «Sealiha hind on väga madal. Hüvitamissüsteem on hetkel hea. Keskmine summa, mida ühe sea pealt makstakse, on umbes 100 eurot. Loodame aga, et sellest ei kooru välja mingit äriskeemi,» lisas Bachmann.
Samas ei saanud ta jätta veel kord ütlemata, et katku leviku piiramiseks oleks siiski pidanud olukorraga hakkama tegelema juba varem.