Eluaeg kunsti, õpetust ja kodulugu

Valev Eleranna maali- ja luulenäitust nimega «Alge» võib veel loetud augustikuu päevad näha Tõrva bussijaama ruumides. Lähiajal on kunstnikul plaan kokku panna arhiiv oma töödega, mida tal enda sõnul on aastate jooksul kogunenud sadu. Foto: Taavi Niittee

Elupõlist tõrvakat Valev Eleranda teab vist iga aktiivsem kaaslinlane, sest olgu tutvuskohaks kohaliku kooli tööõpetuse tunnid, Helme koduloomuuseum või varahommikune trehvamine Tõrvat ümbritsevatel kalavetel, jääb ta meelde kui andekate ütlustega humoorikas ja mõistev inimene. Ta on kunstnik ja seda saab tema kohta öelda isegi nägemata ühtegi tema maali, puuskulptuuri või luuletust.

Pisut rohkem kui 57 aastat tagasi Tõrva haiglas sündinud Valev Elerand ilmutas märke kõigest loometööga seotust juba nooruspõlves. Huvi kunsti vastu oli see, mis viis noormehe pärast Tõrva keskkooli lõpetamist Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kunstiõpetaja ametit õppima. Pärast ülikooli lõpetamist naasis noor õpetaja kodulinna ning asus kunstiõpetajaks Tõrva külje all asuvasse Helme sanatoorsesse internaatkooli.

Sai mööduda vaevalt üks aasta, kui sügavale Vene ajale kohane kroonukohustus mehe kodust ära viis. Sõjaväest tulles õnnestus tal taas kord kunstiõpetajana tööle saada, seekord juba Tõrva keskkoolis. «Südame järgi oli ikka kunsti õpetamine, aga kuna diplomi järgi oli mul mitu eriala, paigutati mind ajutiselt, lõpuks juba jäädavalt tööõpetuse õpetajaks,» rääkis Elerand, kes olude sunnil 2010. aastal pikaajalisest ametist loobuma pidi.