Seoses sigade Aafrika katku puhangutega farmides karmistuvad 1. septembrist seakasvatustele ja majapidamistele kehtivad bioohutusnõuded, teatab maaeluministeerium. Uute nõuetena rakenduvad tänasest sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastuse nõue.
«Kuna taudi tõrjumiseks metsas ei ole kiireid ja lihtsaid lahendusi ning oht jääb püsima veel pikaks ajaks, on määrava tähtsusega just see, mis toimub farmis, selle territooriumil ja väravas. Võitlus katku eemalhoidmiseks nõuab nii suurtelt kui väikestelt seakasvatajatelt väga karmi enesedistsipliini bioohutusmeetmete järgimisel,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
«Uute bioohutusmeetmete rakendamiseks sai eilseni taotleda toetust ka 2014–2020 maaelu arengukava vahenditest, mitmed meetmed on avatud ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse juures,» lisas ta.
Sigade Aafrika katku ohu tõttu rakenduvad rangemad bioohutusnõuded kõigile seakasvatusettevõtetele ja sigu pidavatele majapidamistele üle Eesti. Olulisemad muudatused sigade Aafrika katku tõrje-eeskirjas:
* sigade pidamine suletud ruumis nii, et on välistatud kokkupuude teiste loomadega;
* sigade sööt peab olema eelnevalt kuumtöödeldud või vähemalt 30 päeva enne sigadele andmist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs söödale;
* sigade allapanu peab olema vähemalt 90 päeva enne kasutamist hoiustatud nii, et on välistatud mistahes loomade või võimalikku nakkust edasi kandvate isikute juurdepääs;
* keelatud on sööda, allapanu ja inventari viimine ühe loomakasvatushoone territooriumilt teise;
* keelatud on haljassööda toomine seakasvatushoone territooriumile;
* keelatud on kütitud või surnult leitud metssea korjuse toomine loomakasvatushoone territooriumile;
* veovahendite ja inimeste sissepääs loomakasvatushoone territooriumile peab toimuma üksnes desobarjääri kaudu;
* loomapidaja peab koostama farmis rakendatavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava ning pidama arvestust selle täitmise kohta;
* loomakasvatushoone territoorium peab olema tarastatud nii, et on välistatud muude loomade ligipääs ettevõttes kasutatavale inventarile, söödale, allapanule, veele ning sõnniku ja läga ladestuskohtadele.
Jätkuvalt peab loomapidaja tagama, et enne loomakasvatushoonesse sisenemist ja pärast sealt lahkumist vahetatakse üleriided ja jalatsid ning pestakse ja desinfitseeritakse käed ja jalatsid. Loomapidaja peab selgitama rakendatavaid bioohutusmeetmeid kõigile loomapidamises osalevatele inimestele ning nõudma kõigilt töötajailt või pereliikmeilt täiendavate bioohutusnõuete järgimist pärast metsas viibimist.
Tänaseni oli aega loomakasvatushoone tarastamise nõude täitmiseks ning loomapidamise ümberkorraldamiseks siiani veterinaar- ja toiduameti eriloa alusel sigu väljas pidanud seakasvatajatel. Ülejäänud määruses kehtestatud uued nõuded jõustusid 10. augustil. Viimati karmistati bioohutusnõudeid alates 1. maist 2015. aastal.
Sigade Aafrika katku puhangu korral farmis võivad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on täitnud kõiki kehtivaid bioohutusnõudeid.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol https://twitter.com/VTA_agri.