Omanik söötis koera roiskunud veisepeadega

Taluõuelt avastatud koer oli vihje saatja sõnul uimane ning kartlik. Maapind tema jalge all oli kaetud vakladega ning roiskunud liha levitas väljakannatamatut haisu. Foto: Erakogu

Valgamaalasele laekus vihje, kus räägiti Puka vallas Pedaste külas asuva talu õuele ketti aheldatud koerast, kellel ainus toit näis olevat roiskuvad veisepead ja seltsiks maapinda katvad vaglad.

Vihjega kaasas olevatelt piltidelt puudus kahjuks või õnneks hingemattev hais, mis loomade surnuaeda meenutavat sündmuspaika vaatama läinud lehetöötajatele ninna lõi.

Anonüümseks jääda soovinud allika väitel oli ta koera õõvastavast olukorrast leidnud juba möödunud reedel, kui tuttavat taluperemeest appi kutsuma läks. Tuttava asemel leidis ta eest aga vaevalt kolmemeetrise ketiga kuuriseina külge kinnitatud segatõulise hundikoera, kelle söögilaud näis koosnevat vähemalt paar nädalat mädanenud veisepeadest.

Maapind koera niigi piiratud liikumisalal kubises kontidest, vakladest, karvadest ja väljaheidetest. Joogiks oli koerale jäetud natukene vett plastmassämbri põhja.

Pikemalt mõtlemata klõpsas kaastundlik kodanik vaatepildist foto ning teatas juhtumist Eesti Loomakaitseseltsi hädanumbrile. Loetud minutid hiljem saabus SMS, mis teavitas tema pöördumise edastamisest Valga veterinaarkeskusele. Vaatamata sellele, et koer näis olevat näljast ja elamistingimustest nõrkenud, ei suutnud vihje edastaja neljajalgset sõpra ketist päästa, kuna koer vastas lähenemiskatsetele ähvardava urinaga.

Vähemalt 15 veisepead

Olles siiski koera edasise käekäigu üle mures, naases mees esmaspäeva hommikul. Olukord polnud vahepeal muutunud – koer oli endiselt ketis, veisepead natukene rohkem roiskunud ning nähtavasti ei olnud omanik vahepeal kodus käinud.

Pärast koerale värske toidu ja joogivee etteandmist otsustas mees omaniku omal käel üles otsida. «Peremehe sain Aakrest kätte ja käskisin koju minna ja seda ta ka lubas,» seisis Valgamaalasele sama päeva lõunapaiku laekunud vihjes.

Kui vihje saatja Valgamaalase paar tundi hiljem taluõele juhatas, oli koer kadunud. Lagunenud majapidamise vahel olid nähtaval värsked autojäljed, kuigi peremehel väidetavalt sõiduvahendit ei ole.

«Ei tea, kus koer olla võib,» kehitas mees õlgu ning mainis ära, et tema teada pole peremeest vahepeal nädalate viisi kodus. «On teine sellise asotsiaalse eluviisiga. Kunagi elas siin oma emaga, aga pärast selle surma hakkas kõik allamäge minema,» rääkis mees, kelle teada on taluomanik pensionär, kelle sissetulek enamasti alkoholile kulub.

Seal, kus koer olnud oli, avanes veelgi vastikusttekitavam vaatepilt, kui fotodelt eelnevalt aimata võis. Kuuri seina ääres ja veidi eemal hunnikus seisvate koljude, poolikute lõualuude, sõrgade ja sarvede pealt võis kokku arvutada, et koeratoiduks on läinud vähemalt 15 veisepead. Maapinda kattis paks püdel kiht luudelt maha voolanud roiskuvat ihu. Vaevalt püstiseisvast koerakuudist vaatas vastu õlletaara, jooginõus ujusid sääsevastsed.

«Ma ei kujuta ette, kust kohast ta neid päid siia toonud on,» ei teadnud koera avastanud mees olukorda kommenteerida. Tema teada on küll lähikonnas mõni pisem piimakarjakasvataja, kuid samas need oma loomi ei tapa. «Eks ta pidi neid päid siin ikka sööma, kuidas sa ilma söömata ikka oled.»

Koer omanikuga küla peal

 «Ei olnud koera ega koera peremeest,» ütles esmaspäeval koha peal käinud Valga veterinaarkeskuse peaspetsialist Virgo Roose, kes olevat vihjeedastajale saatnud palve koeraomanikuga rääkida ja kokkusaamine organiseerida. «Eelkõige tahaksime rääkida ja selgitada, kuskohast need veisepead pärit on,» rääkis Roose, kelle sõnul on kindlasti koeraomanikule ette nähtud ettekirjutused, mille kohta ta esialgu veel täpsemalt rääkida ei soovinud.

«Püüdsin omal käel veidi asja uurida. Tuleb välja, et peremees võttis koera ikkagi endaga kaasa,» oskas algse vihje teinud mees eile rääkida. Tema teada asub peremees nüüd oma koeraga kusagil Aakres. «Neil on seal mingisugune punker,» väitis mees, kes ka esmaspäeval sealt loomaomaniku nime vaevalt vääriva inimese joobnuna eest leidis.

Valga loomakliinikus töötavat loomaarst Jaan Luhta huvitas kogu loost kuuldes samuti eelkõige küsimus, kust sattus koera söögilauale nõnda suur arv veisepäid. «Teatavasti tapamaja uksel selliseid asju ei jagata.»

Kas selline dieet ka koera tervisele otseselt ohtlik on, oleneb Luha sõnul looma vanusest, liha roiskumise astmest ja sellest, milliseid haigusi võis veis kanda. «Kindlasti peaks sellisel juhul kontrollima koera tervislikku seisundit,» soovitas Luht.