/nginx/o/2015/07/31/4335181t1h43fe.jpg)
Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus neljapäeval Eesti teadlastega, kes uurivad seakatku leviku põhjuseid ning analüüsivad taudi leviku sotsiaalmajanduslikku mõju seakasvatusega seotud sektoritele
Teadlased uurivad katku leviku põhjuseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme veterinaar- ja toiduameti (VTA) poolt kaasatud epidemioloogilisse uurimisse, mida nakatunud farmides taudipuhangute võimalike põhjuste välja selgitamiseks läbi viiakse. Seniste juhtumite põhjal näeme, et kõige tõenäolisemad põhjused nakkuse sattumiseks farmi on olnud inimtegevus ja transpordivahendid,» ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.
«See kinnitab, et bioohutusmeetmete väga range järgimise korral on võimalik seakasvatustes nakatumise riski oluliselt vähendada,» lisas teadlane.
Maaülikooli teadlased on 2011. aastal koostanud ning 2014. aastal ajakohastanud põllumajandusministeeriumi tellimusel sigade Aafrika katku riskiprofiili ning andnud jooksvalt teadushinnanguid erinevate ennetavate meetmete rakendamise tõhususe kohta. Samuti on uued, 1. septembrist jõustunud bioohutusnõuded töötatud välja koostöös teadlastega. Ka on oluline teadlaste kaasamine ka taudipuhangute võimalike põhjuste uurimisse.
«Lisaks seakatku leviku põhjuste uurimisele on väga oluline taudi leviku sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine, millega praegu teadlased samuti tegelevad,» ütles maaeluminister Urmas Kruuse. «Valmiva uuringu tulemusi hakkame kasutama seakasvatussektori arengukava väljatöötamiseks. Koostöös teadlastega peame leidma võimalused, kuidas sigade Aafrika katku tingimustes Eestis seakasvatusega jätkata.»
Kohtumisel osalesid Eesti Maaülikooli, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased.