Uuringud paljastavad üha uusi tubakariske

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigaret. Foto on illustratiivne.
Sigaret. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tervise arengu instituut (TAI) alustas kampaaniat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust suitsetamise kahjulikest tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubaka tarvitamisest loobuma.

TAI tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tõsiseid tagajärgi tervisele. «Oluline on teadvustada, et tubakas on igasuguses koguses kahjulik ning iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Kuna suitsetamise tagajärjed ei ole kohe tunda, tahtsime kampaanias teha visuaalselt nähtavaks muutused, mis organismis tekivad.»  

Kampaania sõnum põhineb teadusuuringutel, kus leiti seos, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni.

Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähkitekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida juhuslikult rakkude tavapärasel arengul või on põhjustatud välistest teguritest, nagu näiteks sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning tõstab vähiriski oluliselt.

Tubaka tarvitamine on maailma terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. See mõjutab kogu organismi ning suurendab vähemalt 25 haiguse riski. Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga.

Alternatiivsete tubakatoodete nuusk- ja huuletubaka tarvitamine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga.

Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubaka tarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukirurgi Tanel Laisaare sõnul näitavad teadusuuringud, et suitsetamisest loobuda

ei ole kunagi hilja.

«Loobuda tasub ka siis, kui oled selle tagajärjel juba saanud mõne tõsise haiguse, loobumisel on suurem šanss sellest paraneda. Tubakast loobumisel väheneb oluliselt risk haigestuda kasvajatesse, samuti südame-veresoonkonna- või hingamisteede haigustesse ning seda isegi siis, kui loobuda pärast aastakümneid kestnud suitsetamist. Organismis hakkavad positiivsed muutused toimuma kohe,» lisas Laisaar.

Tubakast loobumiseks on Eestis tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla kordi suurem kui üksi loobumist katsetades. Nõustamiskabinettide kontaktid leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee. Samas on ka juhised ja abivahendid suitsetamisest loobumise toetamiseks, näiteks saab arvutada sigarettidele kuluva summa ja testida nikotiinisõltuvuse tugevust.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab iga päev 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast – mehi 31 protsenti ja naisi ligi 16 protsenti. Juhusuitsetajaid on seitse protsenti, seega suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste seas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistes riikides.

Siiski on näha kiiremat muutust viimase kahe aasta jooksul, kui igapäevasuitsetajate arv vähenes nelja protsendi võrra ja seda peaaegu kõikides vanusegruppides.

TAI tubakavastane teavituskampaania kestab juunist detsembrini. Kampaania esimeses etapis räägiti passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele teleklippe, välireklaame ja infotrükiseid.

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist «Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014».

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles