Eile, 15. septembril Luksemburgis peetud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul oli arutluse all Euroopa Komisjoni abipakett põllumeestele.
Kriisiabi vajab põllumeeste sõnul riigipoolset täiendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaguneb eelmisel esmaspäeval Euroopa põllumeestele lubatud 500 miljonit järgmiselt: 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele, 80 miljonit läheb toodete eraladustamisega seotud meetmete elluviimiseks, mis peaksid turgu tasakaalustama, edastas põllumajandus-kaubanduskoda.
Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot. Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan sõnul saavad liikmesriigid kriisiabi jagada paindlikult.
«Oleme rahul, et meie selgitused EL suunal vilja kannavad – 7,6 miljonit ajutist kriisiabi annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi ja lootust, et saab piimatootmise või seakasvatusega jätkata,» ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
«Kui arvestada, et see summa peab katma nii piima- kui sealihatootjate kahjusid, on aga päris selge, et põllumeestel ei teki Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste ja kriisiabi näol kindlustunnet piima- ja seakarjade vähendamise peatamiseks,» lisas ta samas.
«Euroopa Liidust tulev kriisiabi ei kata kaugeltki Eesti piimatootjate tänaseks kuhjunud kahjusid umbes 50 miljoni euro ulatuses,» rõhutas Sõrmus. «Sealihatootjad saavad hinnanguliselt 2 miljonit eurot kuus.»
Eesti on üks vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kus piimatootmine on pärast kvootide kaotamist vähenenud. Valdav enamus liidu riike suurendab piimatootmist, sest selles nähakse perspektiivi ja olulist tuluallikat riigi majandusele. Ometi kuulub Eesti piimakari Euroopa viie parima hulka ja piimatootmise vähenemine Eestis ei toimu põllumeeste saamatuse tõttu.