/nginx/o/2016/02/05/5014007t1h0884.jpg)
/nginx/o/2015/09/02/4445765t1h346a.jpg)
Paar nädalat tagasi avaldas Valgamaalane loo koerast Puka vallas Pedaste küla taluõuel, keda oli söödetud roiskuvate veisepeadega. Nüüdseks on veterinaarametnik looma ja tema omaniku luubi alla võtnud.
Veisepeadega söödetud koer on normaalses toitumuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord, millest anonüümseks jääda sooviv vihjaja tollal koera eest leidis, oli tülgastav. Kõdunevate luude ja maapinda katvate vaklade keskel vaevalt kolme meetri pikkuse keti külge aheldatud koera ümbritses vähemalt 15 erinevas kõdunemisastmes veisepead. Peremeest ennast kodus ei olnud ning loomale oli jäetud minimaalsel hulgal joogivett.
Paar päeva pärast teate laekumist sündmuspaigal käinud Valga veterinaarkeskuse spetsialist Virgo Roose avastas eest tühja taluõue – nagu polnud peremeest, polnud ka enam koera. Nädal hiljem selgus, et koer viibis oma peremehega Aakres. «Neil on seal mingisugune punker,» oskas koera algselt avastanud vihjaja tookord öelda.
Olgu nagu oli, soovis Roose toona loomaomanikuga kindlasti kohtuda ning rääkida nii koerast kui veisepeade kahtlasest päritolust.
«Vahepealsel ajal olen rääkinud nii vihje edastajaga kui ka kohtunud koeraomanikuga,» üles Roose eile. Tema sõnul olevat selgunud, et koer on normaalses toitumuses ning teda ainult veisejäänustega siiski ei söödetud. «Koera me esialgu ei võõranda ega väärteomenetlust ei algata,» rääkis Roose. Samas peab peremees teatud aja jooksul valmistama koerale uue korraliku varjualuse ning kasutusele võtma nõuetepikkuse keti.
Veisepeade ja luude päritolu on aga siiani veterinaarkeskusele teadmata. Nimelt olnud need korduskontrolli ajaks koera ketialalt kadunud ning täit selgust nende päritolu ja kadumise kohta keskus saanud ei ole.
«Koeraomanik ei saa seda eitada, mis tema hoovis tehtud fotodel on, aga rääkima peame ikkagi selge jutu ja kaine peaga inimesega!» andis Rooste mõista, et asja päris sinnapaika ei jäeta. «Hoiame koerapidamisel jätkuvalt silma peal.»