/nginx/o/2009/08/21/224400t1heddc.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 17. septembri istungil koos kaupmeestega kilekottide kasutamise vähendamist ning tasuta jagatavate kilekottide keelustamist. Ümarlauale kutsutud keskkonnaministeeriumi esindajad tutvustasid Euroopa Liidu direktiivi, mille alusel tuleb kõikidel ELi liikmesriikidel võtta kasutusele meetmeid kilekottide tarbimise vähendamiseks.
Tallinnas Eesti Loodusmuuseumis 9. septembril aset leidnud Killerkoti kampaania avamisel tutvustati TSN Emori uuringut eestimaalaste kilekottide tarbimisest. Uuringust selgus, et enamik Eesti elanikke (87%) peab kilekotte keskkonnale kahjulikeks, kuid tarbijate käitumine on eelkõige mugavuse või alternatiivide puudumise tõttu teadlikkusega vastuolus.
Kilekottide negatiivset mõju keskkonnale tajuvad teravamalt naised – kui naiste seas moodustasid ülekaalukama segmendi need, kes pidasid kilekotte väga keskkonnaohtlikuks (46%), siis meeste hulgas oli ülekaalukam kilekotte pigem keskkonnaohtlikuks hindav rühm (54%). Kuigi naised on meestest usinamad kilekottide taaskasutajad, väljendasid nad ka tugevamalt soovi kilekottide tarbimist tulevikus veelgi piirata.
Kilekottide tarbimist kavatseb vähendada 43% küsitletutest, nendest 9% oluliselt ja 34% kaalub tarbimist vähendada mõnevõrra. 39% inimestest, kes peavad kilekotte keskkonnale ohtlikuks, ei plaani lähiajal kilekottide tarbimist piirata.
Killerkoti projekti peamisteks eesmärkideks on vähendada õhukeste kilekottide tarbimist Eestis, leida koostöös kaupmeestega mõistlikud ja keskkonnasõbralikumad alternatiivid ning julgustada kaupmehi muutma kilekotid tasuliseks. Maailma kogemus on näidanud, et selline meetod vähendab mugavustarbimist oluliselt.
Kampaania eestvedaja Anneli Ohvrili sõnul taotleb kampaania eelkõige muutust meie kõigi käitumises.
«Kui 2009. aastal tehtud küsitlusega väitis vaid 16% vastanutest, et ei kasuta kilekotte, siis nüüd vastas nii kolmandik. Ometi paistab välja vastuolu meie teadmiste ja tegeliku tarbimise vahel. Riidekoti kaasavõtmine võiks olla sama loomulik kui hommikune hambapesu või rahakoti ja mobiiltelefoni kaasavõtmine – harjumus, millega saame teha ära palju head,» sõnas Ohvril.
Uuringus osalenud nimetasidki kilekottide kasutamise põhjuseks kõige sagedamini mugavust ning harjumuspärast käitumist (27%), alternatiivide puudumist tõi esile 24% vastajatest. 5% arvab, et nende poolt kasutatav kile ei satu loodusesse ning 2% küsitletutest jätkab keskkonnaohtlikkusele vaatamata kilekottide kasutamist nende soodsa hinnataseme pärast.
«Emori uuringu põhjal võib välja arvutada, et eestimaalased soetavad endale 110 miljonit suurt ja 265 miljonit väikest õhukest kilekotti aastas. Tegelikult on see arv suurem, sest inimesed hindavad oma tarbimist väiksemaks kui see tegelikult on. Eriti kahjulikud on väikesed õhukesed kilekotid, sest nende taaskasutus on väike ja ümbertöötlemine ebaefektiivne» avaldas Ohvril muret.
Ohvril kutsub kahjulike tapjakottide asemel inimesi üles kasutama riidest kotte ning puu- ja köögiviljade jaoks väikeseid võrkkotte. Oktoobri lõpuni kestev kampaania tutvustab erinevaid võimalusi, kuidas kilekottide kasutamist piirata. Selleks korraldatakse tegevusi viies linnas ning äsja algas ka üle-eestiline lasteaialastele ja kooliõpilastele mõeldud keskkonnasõbraliku koti valmistamise konkurss.
Uuring on täismahus kättesaadav Killerkoti projekti kodulehel, kust leiab ka pika loetelu riikidest, kus kilekotid on juba keelustatud või on nende kasutamine piiratud. Mõnedes riikides võib kilekottide müümine lõppeda lausa vanglakaristusega.
Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab Eesti kilekottide kasutamist alandama 90 kilekotini aastaks 2018 ja 40 kilekotini aastaks 2025 või keelustama kilekottide tasuta jagamise aastaks 2018.
Kampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning taaskasutatud plastikust materjalitootja PlastRex ja Elegro. Projekti eestvedajaks on Ettevõtlike Noorte Koda JCI.