Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Maa pealt pühitud mõis

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vanast Ilmjärve mõisast pole kuigi palju alles. Kolhoosiajal hakati allesjäänud vanade mõisahoonete ilmet muutma, praegu on karjalauda küljes näha veel mõisaaegseid uksehingi.
Vanast Ilmjärve mõisast pole kuigi palju alles. Kolhoosiajal hakati allesjäänud vanade mõisahoonete ilmet muutma, praegu on karjalauda küljes näha veel mõisaaegseid uksehingi. Foto: Arvo Meeks

Ilmjärve mõis oli Otepää kihelkonna üks väiksemaid  ja koosnes vaid ühest – Ilmjärve külast. Esimesed teated sellest pärinevad 1747. aastast.

Vene ajal läksid mõisavaldused riigi kätte, hiljem jagati maad kirikule ja eravaldusteks. Mõisasüdame esimeseks rentnikuks oli Marie Luise Beitler, kes abiellus taani soost Elias Dorchi, Sangaste mõisavalitsejaga. 1898. aastast on aga rentnikuna kirjas juba Elias Beitler-Dorch, kuna Marie Luise ei soovinud oma nime muuta.

Vanast Ilmjärve mõisast väga palju praegu alles enam ei ole. Juba 1967. aastast on teada, et mõisa peahoone on hävinud. Dokumentides kirjeldatakse peahoonet kui ühekordset väikest rõhtpalkhoonet, mis võis pärineda 19. sajandi teisest poolest. Suguvõsa esindaja Lehti Dorchi sõnul seisis peahoone palkoniots postidel, kuna jäi kallakule. Sõja ajal hävis hoone täielikult.

Märksõnad

Tagasi üles